Mait Palts: e-sigarettide salaturust on saanud ühiskondlik probleem

Ulatuslik e-sigarettide salaturg varustab Eestis enam kui pooli toote tarbijaid ning muudab keelatud tooted lihtsalt kättesaadavaks ka alaealistele. Nišitootest on saanud suur ühiskondlik probleem, mille lahendamine nõuab riigi, ettevõtjate ja iga kodaniku ühist pingutust, kirjutab Mait Palts.
Elektroonilised sigaretid ehk e-sigaretid on muutunud üha levinumaks alternatiiviks traditsioonilistele tubakatoodetele ning paraku on selles tulu teenimise võimalust näinud ka salakaubaga äritsejad. 2024. aastal konfiskeeris maksu- ja tolliamet rekordkoguses ehk ligi 3750 liitrit e-sigareti vedelikke. Kontrollitakse nii sotsiaalmeediavõrgustikke, seaduslikke ladusid kui ka kaupluseid ning pisteliselt postipakke ja sõidukeid maanteedel.
Salakaubandus vähendab riigikassasse laekuvat maksutulu ja õõnestab ka ühiskondlikku usaldust vastutustundliku kaubanduse vastu. See süvendab reeglitest möödahiilimist ja haavab ausat ettevõtlust.
Veelgi murettekitavam on see, et keelatud maitsete ning kontrollimata nikotiinisisalduse ja vedeliku mahuga e-sigaretid on ulatusliku salaturu tõttu saanud lihtsalt kättesaadavaks ka alaealistele. Probleem on võtnud ühiskondliku mõõtme, millest ei saa mööda vaadata.
Salaturu osakaal on vähemalt 52 protsenti
2025. aastal kaitstud lõputööst1 selgus, et 2987 ühekordsest e-sigaretist 52 protsenti olid sellised, mis ei vastanud ühelegi Eestis kehtestatud nõudele ehk olid mustalt turult saadud. Uuringu aluseks oli võetud Eestis e-sigarette ja e-sigareti vedelikke müüva Nicorex Baltic OÜ andmed. Uurimismaterjali oli palju, kuna e-sigareti edasimüüjatel on kohustus kokku koguda keemilisi ühendeid ja akusid sisaldavaid kasutatud e-sigarette, mida tavalisse prügikasti visata ei tohi.
Keskkonnaagentuuri 2024. ja 2025. aastal tehtud riikliku sortimisuuringu2 käigus leiti segaolmeprügist 369 tonni e-sigarette. Võrreldes segaolmeprügi liigilist koostist ja Eestis ametlikult deklareeritud e-sigarette, saab nende andmete põhjal tuletada salaturu osakaalu suuruseks hinnanguliselt ligi 80 protsenti.
Keelatud toodete seas oli peamiselt erinevate maitsetega e-sigarette, näiteks arbuusi- ja virsikumaitselisi, mida Eesti jaekaubandusvõrgus müüa ei tohi. Uurimistöö käigus küsitleti ka 121 e-sigareti kasutajat, kellest 60 protsenti tunnistas, et kasutab regulaarselt erinevaid keelatud tooteid ja eelistab maitsestatud vedelikuga e-sigarette. Selgus, et keelatud tooteid ostetakse peamiselt suhtlusrakenduste gruppide vahendusel, sõpradelt või tuttavatelt ning välismaistest e-poodidest.
Salaturul leiduvad tooted muudavad keelatud e-sigaretid lihtsasti kättesaadavaks ka alaealistele. Seda kinnitab Tervise Arengu Instituudi enam kui 2000 noore seas läbi viidud uuring3, millest selgus, et iga teine õpilane vanuses 15–16 on proovinud e-sigarette ning 65 protsenti õpilastest leidis, et e-sigarette on kerge kätte saada.
Samuti on e-sigarettide proovimine nihkunud nooremasse ikka. 70 protsenti e-sigaretti proovinutest alustas 12–14 aastaselt. Uuringust selgus, et e-sigaretid on populaarsemad tüdrukute seas. Näiteks on elu jooksul e-sigarette tarvitanud 51 protsenti poistest ja 59 protsenti tüdrukutest.
Probleemi lahendamine vajab kõigi panust
Selleks, et illegaalset e-sigareti turgu Eestis ohjeldada, tuleb esmalt teadvustada, et ebaseaduslik kauplemine on laiem ühiskondlik probleem. Sellele reageerimine ja murekohaga tegelemine peab olema riigi, ettevõtjate ja ühiskonna ühine vastutus. Oluline on ka lapsevanemate panus probleemi teadvustamisel ja lapsega rääkimisel. 12-aastase jaoks ei tohiks olla e-sigaret igapäeva normaalne osa.
Ettevõtted ootavad riigilt kõigile võrdselt kehtivaid reegleid, ausat ja kontrollitud turgu. Vastutustundlikud ettevõtted ei müü nikotiinitooteid alla 18‑aastastele. Küll aga teevad seda rahuliku südamega salakaubaga äritsejad, saades sellega ebaõiglase konkurentsieelise ja lõhkudes seeläbi ausat ettevõtluskeskkonda.
Musta turu tõkestamine eeldab terviklikku ja järjekindlat riiklikku sekkumist, ka ennetusfaasis. Oluline on teemat prioritiseerida, edendada koostööpõhist järelevalvemudelit ning tagada selleks vajalikud ressursid. Ka seadusandlikes protsessides tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata ulatusliku musta turu tekkimise ennetamisele.
Peame kaitsma läbipaistvat majanduskeskkonda ja turvalist kaubandust Eestis. See on ühine pingutus, kuhu saavad oma panuse anda kõik. On oluline, et me ei aktsepteeriks illegaalset e-sigarettide turgu. Kui reegleid ei järgita, kaotavad lõpuks kõik.
Toimetaja: Kaupo Meiel




