Mullu kogus Eesti Elektroonikaromu kokku 6,3 tonni kasutatud e-sigarette. See oli hinnanguliselt vaid ligi 1,5 protsenti kõigist e-sigarettidest, mis satuvad Eestis aasta jooksul olmeprügisse. Sinna ei tohiks need aga sattuda. 

Selleks, et e-sigaretid olmeprügisse ei satuks, leiduvad nii avalikus ruumis kui ka osades poodides kogumiskastid. 

Nicorex Baltic OÜ tegevjuht Diane Sirelpuu rääkis, et nemad on paigutanud kogumiskaste kõikidesse Veiplandi poodidesse ja koostööpartnerite juurde. 

"Mitmed tanklaketid näiteks võtavad neid tagasi, seal hulgas Terminal, Alexela, alkoholikauplused, nagu Superalko ja Cityalko. Väga paljud edasimüüjad omavad neid kogumiskaste, kõik, kes seda kategooriat käitlevad ja turustavad," sõnas Sirelpuu.

Sirelpuu nentis, et enam kui poole e-sigareti jäätmemassist moodustavad just illegaalsed e-sigaretid. See tähendab, et osa turul liikuvatest toodetest jõuab Eestisse ilma korrektse tootjavastutuse, jäätmekäitluse rahastamise ja seadusliku aruandluseta. Nii jääb osa jäätmekäitluse kulust ühiskonna kanda.

Kõik jäätmed, mis kogutakse kogumiskastidesse, saadetakse tootjavastutuspartnerile. Partner tegeleb edasi e-sigareti jäätmekäitlusega.

Eesti Elektroonikaromu OÜ juhatuse liige Kaur Kuurme rääkis, et ühekordsete e-sigarettide käitlusmetoodika on erinev korduvkasutatava omast. Korduvkasutatav on lihtsasti lahtivõetav ja aku saab lihtsasti eraldada. 

Ühekordse e-sigareti probleem on aga see, et akut on keeruline pulgast eraldada. "See eeldab suurt käsitööd. Reeglina nõuab see haamriga purustamist, et aku kätte saada. Seda ei saa ka otse purustisse panna, sest kohe, kui aku sädeme saab, on tuleohtlikkus väga kõrge," märkis Kuurme.

Kuurme sõnul on säärane käsitöö aga kallis ja ebaratsionaalne.

Praegu kogutakse ühekordsed e-sigaretid kokku ja saadetakse Leetu käitluspartneri juurde. "Vaadates selle tegevuse ebaratsionaalsust, oleme teinud ministeeriumile ettepaneku, et ehk oleks võimalik ühekordseid e-sigarette hoopis põletamise teel taaskasutusse suunata," lausus Kuurme.

Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juht Piret Otsason selgitas, et ühekordse e-sigareti aku käitlemiseks on kogu Euroopa Liidus ühtsed nõuded. Ta lisas, et Euroopas on nende käitlusvõimekus olemas. 

Otsason märkis, et patarei- ja akujäätmeid ei tohi põletada, sest need sisaldavad väärtuslikke materjale, nagu liitiumi ja teisi metalle.

Kriitiliste toormete kättesaadavus on piiratud ja nende kaevandamine on suure keskkonnamõjuga. Otsasoni sõnul on eesmärk, et need materjalid jõuaksid ringlusse ja leiaksid veel kasutust uute akude ja muude toodete valmistamisel.

Elektroonikaromu juhatuse liige Kuurme aga sõnas, et e-sigaretis sisalduva materjali hulk on minimaalne ja sellega pole ka midagi peale hakata. 

"Nii palju, kui me oleme Kesk-Euroopas seda uurinud, siis kui ettevõtte on liitiumpatarei e-sigarettidest eraldanud, siis ükski käitleja neid ei taha ja need lähevad ikka põletamisse. Meil pole mõtet ka selline usin pioneer siin olla," lausus Kuurme.