Asendusteenistus on kohustuslik mittesõjaline teenistus ajateenijatele, kes on usulistel või muudel moraalsetel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud. Kaitseressursside ameti kutsealuste büroo juhataja Krista Juhansoni sõnul sõltub asendusteenistusse suunatute arv rahalistest võimalustest.

"Keskeltläbi läbib meil aastas asendusteenistuse umbes 70 inimest. Eelmisel aastal oli see arv mõnevõrra suurem – asendusteenistusse suunati 99 asendusteenistujat, aga võib öelda, et see arv on enam-vähem samas suurusjärgus," selgitas Juhanson.

Selleks, et asendusteenistusse pääseda tuleb kandideerijatel esitada ajateenistusest loobumiseks mõjuva põhjusega taotlus. Juhansoni sõnul on põhjusteks peamiselt usust tulenevad või relva käitlemisega seotud põhjused.

"Kui nüüd noor seda oma põhjenduses välja toob, siis me hindame ja kontrollime iga taotluse põhjendatust. Me vestleme noorega ja meil on õigus küsida täiendavaid selgitusi ja vajadusel ka tõendeid. Usulistel põhjustel loobumisel peab seda ka toetama kutsealuse konfessioon."

Asendusteenistusse ei ole aga kõigil võimalik pääseda, sest kaitseressursside ametil on õigus taotlused mittesobivuse puhul tagasi lükata.

"Asendusteenistus ei ole kohe kindlasti mugavuskoht, kus noored saaksid kaitseväest kõrvale hoida, vaid see on alternatiivne viis laiapindsesse riigikaitsesse panustada. Me peame ikkagi meeles pidama, et riik sõdib kogu oma ühiskonnaga ja asendusteenistuja samamoodi."

Juhanson sõnas, et kuigi asendusteenistuja saab teenistuskohta valida, jääb viimane otsus siiski kaitseressursside ametile.

"Kõigepealt me vaatame asutuste enda vajadusi ja siis vaatame ka kutsealuse teadmisi ja oskusi. Ka teenistuskohal on õigus kutsealusega enne vestelda, et saada ülevaate tema teadmistest ja vajalikest oskustest."

Päästeametis on asendusteenistujate arv aastatega kasvanud

Asendusteenistus on esmajärjekorras suunatud kaitseväe toetamiseks. Nii saab teenistuse läbida näiteks kaitseväe köögi abitöölise või laotöölisena. Võimaluse korral saab alternatiivina riigikaitsesse panustada ka päästeasutustes.

Päästeameti (Tallinna) kesklinna komandopealiku Tiit Umbsaare sõnul on päästeametis asendusteenistujate arv aastatega kasvanud, kuid vabu kohti on vähe.

"Me tavaliselt võtame komandosse ühe, lihtsalt auto peale ei mahu. Muidu võiks neid isegi rohkem olla. Meil on meeskonnas neli meest ja kui auto peale tuleb viies juurde, siis lihtsalt ei mahu rohkem peale hetkel. Aga väga kasulik rahvas meile," rääkis Umbsaar.

Asendusteenistuja ülesanneteks päästeametis on peamiselt ennetustööde tegemine, tuleohutuse teadlikkuse suurendamine ning lihtsamad päästetööd.

"Asendusteenistuja ülesanded on põhimõtteliselt samad, mis päästjatel, ainult selle vahega, et suitsusukeldust üldiselt nad ei tee – seda viimast elupääste liigutust aitavad päästjad seal."

Umbsaar lisas, et asendusteenistus päästeametis on kasulik kõigile osapooltele – nii päästeametile kui ka teenistujale.

"Meie saame juurde inimese, kes on iga päev tööl – pääste käib tööl muidu üks tööl ja kolm vaba. See tähendab seda, et meil on inimene, kes teab täpselt, mis iga päev toimunud on. Tema saab meil kõige rohkem koolitusi – ta käib neli korda, teised käivad ühe korra. Nii et, päästel on väga palju kasu neist."

Päästeametis tuleb asendusteenistujatel läbida vabatahtliku päästja koolitus, mis kestab ligikaudu kuu aega. Lisaks peavad teenistujal olema head füüsilised võimed ning soov päästesse ja riigikaitsesse panustada. Umbsaare sõnul on pärast teenistuse läbimist võimalik ka päästeametisse tööle jääda – esialgu küll vabatahtlikuna.

"Tänase seisuga on päästeametis töötanud umbes 117 asendusteenistujat, kellest 10 protsenti on meile tööle jäänud. Kui nad teevad asendusteenistuse läbi ja tunnevad, et asi meeldib, siis jäävad meile tööle. Me saadame nad Väike-Maarja kooli, kus nad teevad vähemalt päästekoolituse ja tulevad juba päästjatena tööle."

Pärast asendusteenistust määratakse teenistuja reservasendusteenistusse, kus tal tuleb osaleda teenistuskoha korraldatud lisaväljaõpetes ja õppekogunemistel. Kaitseressursside ameti kutsealuste büroo juhataja Krista Juhansoni sõnul on õppuste eesmärk omandatud oskuste ja teadmiste värskendamine ja täiendamine.