Plaanitud muudatused võimaldavad üle 18-aastasel NATO liikmesriigi kodanikust kaitseliidu liikmel vabatahtlikult võtta kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse. Samuti võimaldaksid muudatused ta nimetada kaitseväes olevale sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale.

Eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et muudatus ei loo NATO liikmesriigi kodanikule üldist ajateenistuskohustust. Kaitseväekohustus tekib üksnes isiku enda taotluse ja kaitseressursside ameti otsuse alusel.

Kaitseministeerium eelnõu praegusel kujul aga ei toeta.

"Siin on oluline rõhutada, et kaitseministeerium toetab igati ideed kaasata liitlasriikide kodanikke Eesti riigikaitsesse. Küll aga ei saa me toetada pakutud lahendust, mis vajab oluliselt põhjalikumat läbimõtlemist ja eelnõu täiendamist," sõnas kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof. 

Ministeeriumi hinnangul ei tohi hägustada kaitseliidu liikmestaatusi. 

"Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on selles, et toetajaliige ei osale aktiivselt sõjaväelises väljaõppes ega ole määratud sõjaaja ametikohale. Seetõttu tuleb vältida ka olukordi, kus kaitseliidu liikmekategooriate sisuline eristus kaob ning erineva staatuse, ettevalmistuse ja tervisenõuetega liikmed hakkavad täitma samu ülesandeid," leidis ministeerium. 

"Me ei saa panna sõjaaja ülesandeid kaitseliidu toetajaliikmetele, kellel puudub selleks vajalik väljaõpe ja kes ei vasta kehtestatud tervisenõuetele. See on ohtlik nii inimesele endale kui ka ülesande täitmisele," ütles Murof.

Teiseks on ministeeriumi hinnangul praegu ebaselged kaasatavate inimeste täpsed kohustused, tagatised ja vastutus. 

Kolmandaks peab riigil olema kindel õigus ja võimalus teha riigikaitsesse sisenevatele välisriigi kodanikele põhjalikku taustakontrolli, et maandada julgeolekuriske, leiab ministeerium.

"Nende murede lahendamiseks teeb kaitseministeerium ettepaneku luua kaitseliidus eraldi välisriigi kodanikust tegevliikme staatus. Nii tagame, et riigikaitsesse panustavad inimesed vastavad selgetele tervise-, väljaõppe- ja usaldusväärsuse nõuetele ning on julgeoleku mõttes kontrollitud," sõnas Murof.

Samuti juhtis kaitseministeerium tähelepanu võimalike julgeolekuriskide maandamisele. Näiteks on vaja leida lahendus olukorraks, kus mõni NATO liikmesriigist pärit kodanik asub rahuajal Eestisse vabatahtlikku teenistusse, kuid kujutab endast julgeolekuohtu. 

"Siseministeerium on ka viidanud, et kõnealune isik ei pruugi olla varem kriminaalkorras karistatud, ent võib olla seotud äärmus- või terroriorganisatsioonidega, organiseeritud kuritegevusega, olla ideoloogiliselt radikaliseerunud või kahtlustatav riigivastastes süütegudes. Arvestades, et tegemist on välisriigi kodanikuga, võib Eesti ametiasutustel olla tema tausta kohta piiratud teave," leidis ministeerium.

Algatust toetavad riigikogu liikmed: Eerik-Niiles Kross, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Peeter Tali, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Ando Kiviberg, Õnne Pillak, Katrin Kuusemäe, Alar Laneman, Madis Timpson, Luisa Värk, Marko Mihkelson, Anti Haugas, Ants Frosch, Henn Põlluaas, Kalle Laanet, Tõnis Lukas, Lauri Läänemets, Andres Metsoja, Vilja Toomast, Andre Hanimägi, Tanel Kiik, Ester Karuse, Juku-Kalle Raid, Timo Suslov, Kristo Enn Vaga, Jaanus Karilaid, Mihkel Lees, Hanah Lahe, Toomas Uibo, Kadri Tali, Enn Eesmaa, Madis Kallas, Riina Sikkut, Urmas Kruuse, Mait Klaassen, Jaak Aab, Tiit Maran, Mario Kadastik, Eero Merilind, Mart Võrklaev, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Pipi-Liis Siemann, Maido Ruusmann, Jüri Jaanson, Tarmo Tamm, Irja Lutsar, Tanel Tein, Marek Reinaas, Jaak Valge ja Urve Tiidus.