Varem avaldas majandusliku kindlustunde uuringute tulemusi Eesti konjunktuuriinstituut, kuid alates sellest kuust teeb neid statistikaamet, kes avaldas teisipäeval oma esimese konjunktuuribaromeetri andmed.

Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik rääkis "Terevisioonis", et uuringu kohaselt näevad Eesti inimesed tulevikku üsna pessimistlikuna.

"Pigem nähakse, et elu läheb keerulisemaks," tõdes Raasik, kuid rõhutas, et üks ühele ei saa uuringuandmeid varasemate andmetega võrrelda, sest konjunktuuriinstituudi metoodika oli statistikaameti omast veidi erinev.

Ka konjunktuuriinstituudi viimases uuringus oli inimeste tulevikuvaade üsna pessimistlik ja Raasiku sõnul on nüüd arvamused grammikese positiivsemaks läinud, kuid siiski nähakse tulevikku üsna tumedates toonides.

"Arvatakse, et enda leibkonna sissetulek ei suurene, hinnad tõusevad, elu läheb majanduslikult keerulisemaks," rääkis Raasik.

Ettevõtluse poolelt on näiteks teenindus- ja tööstusettevõtjad neutraalsel tasemel, eeldades, et tulevikus jääb tõenäoliselt kõik umbes sarnaseks nagu praegu. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris.

"Tellimuste arv on see, mille osas ollakse praegu negatiivsemad – neid pole piisavalt palju, ei ole see tulevik neil praegu nii kena," sõnas Raasik ja tõi vastukaaluks välja kaubandussektori, kus hoiak oli veidi positiivsem ja optimistlikum.

Küsimusele, kas mõnes valdkonnas näitab kindlustunne ka positiivseid märke, vastas Raasik, et elanikkonna puhul ei ole otseselt midagi sellist välja tuua. Ta tõdes, et ka varem on aegreas olnud hüppeid ja andmeid on parem tõlgendada siis, kui statistikaamet on neid oma metoodika alusel veel paar kuud kogunud.

"Suurem analüüs on plaanis teha sügisel, kui oleme andmeid paar-kolm kuud kogunud, siis on ka trendid näha," selgitas Raasik, kelle sõnul plaanib suuremat analüüsi sügisel ka majandusministeerium.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üleeuroopaliste võrdluste tegemiseks. 

Statistikaamet kaasab kõigisse oma uuringutesse vastajad juhuvalimi teel riiklike registrite alusel, sama kehtib ka konjunktuuribaromeetrite puhul. Uuringu kutse said 6000 inimest ning 1450 kaubandus-, tööstus-, teenindus- ja ehitusvaldkonna ettevõtet.

Tarbija on ettevaatlik

Statistikaameti uuring näitas, et tarbijate kindlustunne oli maikuus -31 punkti, mis oli kahe punkti võrra parem kui eelmisel kuul. Tööstusettevõtete kindlustunde paranemine jätkus ja mais jõuti juba peaaegu keskmisele tasemele ehk indikaator jäi -0,9 punktile. Kõige enam paranes jaekaubanduse kindlustunne, mis tõusis 14 punktini, aasta varem mais oli see miinus neli punkti.

"Müügid tõepoolest hakkavad kasvama, aga see on inflatsiooni tõttu. Tarbijad on jätkuvalt väga ettevaatlikud. Me näeme, et valitakse kampaaniatooteid või soodsa hinnaga tooteid ja see trend kestab juba mitu aastat. Seda kinnitab ka statistikaameti välja toodu, et tegelikult on tarbija kindlustunde indeks jätkuvalt negatiivne ehk miinus 31 punkti," nentis Rimi müügi- ja ärioperatsioonide juht Jelena Litvinovitš.

Suurem muutus toimus ehitussektori kindlustundes, mis langes mais kolm punkti, alanedes -17 punktini. Nordeconi juhatuse liikme Deniss Bermani sõnul on tulemus üllatav, sest ehituses on hakanud paremini minema.

"Näeme hangete aktiivsuse ja töömahtude osas, et praegu on eratellijad aktiivsed. Riigisektoris on kaitseinvesteeringute osa. Meie ei näe, et hetkel oleks keerulist või raskemat aega," ütles Berman.

Üldiselt paranenud kindlustunne

Majandusministeeriumi hinnangul näitab statistikaameti küsitlus, et kindlustunne on üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetusega ei ole tulemused varasemaga üheselt võrreldavad, kuid ei paista välja ka olulisi muutusi.

"See peegeldab küllaltki hästi tegelikku olukorda, sest küsitluse metoodika on Euroopa Komisjoni ette antud. See on teiste riikidega võrreldav ja eks vaatame, kuidas edasi läheb. See on hea küsitlus, mis annab kiiret infot majanduse olukorra kohta," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Karel Lember.

Uuringu läbiviimisest ilma jäänud konjunktuuriinstituut kuulub kaubandus-tööstuskojale.

"Suuri üllatusi ei ole sellest pildist võtta. Natuke vajab süvenemist, mis põhjustel ehitusettevõtted näevad olukorda järsku halvenemas. Ja jaekaubandusettevõtted vastupidiselt," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Paltsi sõnul suutis konjunktuuriinstituut vastupidiselt kahtlejatele pakkuda tõepärast infot majanduse olukorra kohta. Nüüd muutus uuring eraettevõttelt riigiasutusele liikudes kallimaks.

Raudsepp: miks rünnati konjunktuuriinstituuti?

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa), kes juhtis varem konjunktuuriinstituuti, meenutas sotsiaalmeedias, kuidas ta sai varem sarnaste uuringutulemuste tõttu valitsuselt nahutada.

"Kui nüüd vaadata statistikaameti avaldatud maikuu tarbijate kindlustunde indikaatorit siis näitab see täpselt seda sama, mida näitasid varem minu juhitud konjuktuuriinstituudi läbi viidud uuringud. Numbrid näitavad selgelt, et inimeste kindlustunne ja usk Eesti majanduse väljavaadetesse on sügavalt negatiivsed," lausus Raudsepp.

Raudsepp nentis, et see ei ole ühe või teise uuringu süü, vaid tema hinnangul kehva majanduspoliitika tagajärg. "Küll aga peaks igal mõtleval inimesel tekkima küsimusi seoses valitsuse liikmete ning niinimetatud ekspertide sõnavõttudega. Kas ja miks oli vaja asuda ründama sõltumatut ja pika ajalooga (1934) konjuktuuriinistituuti?" lausus Raudsepp.