Justiitsministeerium esitas juuli keskpaigas huvigruppidele tagasisidestamiseks määruse, mis nende sõnul on riigikaitseseadusega seatud kohustuste rakendamine. Eelkõige puudutab määrus raadioside piiramist riigikaitselistel eesmärkidel.

"Eesmärk on kehtestada raadioside piiramise nõuded ka drooniohu (mehitamata õhusõiduki) tõrjumise korral," selgitatakse dokumendis.

Eelnõuga tahetakse niisiis anda korrakaitseorganitele, aga ka keskkonna- ning maksu- ja tolliametile õigused, mis lubaks neil lennundusseaduse alusel raadiosidet piirata.

Teisalt muudetaks ka kehtivat korda, mille järgi peab raadioside piiramine riigikaitselise tähtsusega objekti territooriumil häirima raadiosidet väljaspool nimetatud piirkonda minimaalselt.

Edaspidi võiks raadiosidet piirata näiteks politsei valvatava objekti, julgeolekuasutuse territooriumi ja riigikaitseobjekti vahetu ümbruse kohal olevas õhuruumis. See puudutab niiviisi ka n-ö tavatarbijat.

Eelnõule saatis kriitilise tagasiside Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL), kes leidis, et määrus ei ole kooskõlas elektroonilise side seadusega (ESS).

Nimelt ei tohi selle alusel tekitada raadiohäireid väljaspool riigikaitselistel eesmärkidel valvatavaid alasid. Selliseid piirkondi on seaduse nimekirjas seitse ning nendeks on näiteks kaitseväe riigikaitselise tähtsusega objektid, vangla territooriumid ja politsei valve all olevad objektid.

ITL-i sõnul oleks aga määrus, mis neid piiranguid laiendaks, ESS-iga vastuolus. Kuna määrus ei saa seadusest üle sõita, ei oleks see õiguslik.

"Leiame, et puudub õiguslik alus ministri määrusega leevendada selget seadusest
tulenevat kohustust mitte tekitada raadiohäireid väljaspool ESS-i paragrahv 115 määratletud territooriumit või õhuruumi," selgitas ITL-i juht Doris Põld vastuskirjas.

Lisaks puudub eelnõust liidu sõnul analüüs, kuidas selline piirang mõjuks raadioside kasutajatele ja mobiilside teenuse osutajatele.

Kuigi dokumendis on kirjas, et "raadioside piiramine peab võimalikult vähe häirima" eelmainitud aladest väljaspool asuvaid piirkondi, siis ITL-i hinnangul ei sea selline sõnastus mitte mingeid sisulisi nõudeid raadioside piiramisele või selleks kasutatavatele seadmetele.

Seetõttu tahabki ITL, et ministeerium lisaks määrusesse, kas ja millistel tingimustel raadioside piiramine mõjutab avalikku levi ning kuidas neid mõjusid ka ennetatakse.

"Kuigi raadioside piiramise seadmeid kasutatakse julgeoleku eesmärgil, siis analüüsimata ja hindamata on jäetud nende olulised kõrvalmõjud, mis mõjutavad elutähtsaid teenuseid, mis teenindavad nii eraisikuid kui ka kriitilist taristut."

ITL-i hinnangul on seadus jätnud lahtiseks ka "vahetu ala" täpse mõiste, mis võib olenevalt tõlgendajast ulatuda kaitse all olevast alast näiteks 50 või 200 meetri kaugusele.

Lisaks leidis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, et kuigi eelnõus on esitatud piirang maismaal (horisontaalis), siis sama asja pole esitatud õhuruumi (vertikaalis) kohta.

Nemad näevad, et raadioside piiramine võib ka lennuliinides häireid tekitada ning tegid ettepaneku lisada eelnõusse õhuruumi piirangu kuni kõrguseni 2500 jalga (umbes 762 meetrit) keskmisest merepinnast.

Samuti leidis Lennuliiklusteeninduse AS , et ministeerium peaks tegema riskianalüüsi, kuidas piirangud mõjutaks lennunduse side-, navigatsiooni- ja seireseadmeid.