Avalikkuses esitati kliimaministeeriumile etteheiteid, et konkursi hindamiskomisjoni kuulusid vaid ministeeriumi ametnikud ja uueks juhiks valiti n-ö oma inimene ehk sama ministeeriumi ametnik Riina Roosipuu.

Sellele reageeris Eesti Muuseumide Liit, mis kirjutas kliimaministeeriumile kirja ja nentis, et riigimuuseumi juhi valik ei ole üksnes ministeeriumisisene personaliotsus ning see peaks kaasama valdkondlikku ekspertiisi.

Lisaks juhtisid muuseumivaldkonna esindajad tähelepanu sellele, et valitud juhil pole varasemat otsest puutumust mälu- ja teadusasutustega. Ministeeriumi esindajad põhjendasid seda aga loodava asutuse hoopis teistsuguse mastaabiga.

Eesti Muuseumide Liit tegi keskkonnaminister Andres Sutile ettepaneku korraldada valdkonna ekspertide osalusel uus konkurss. Minister ütles, et seda pole tarvis.

Saadud vastused aga eesti muuseumide juhte ei rahuldanud ja nii mõnigi neist tegi sotsiaalmeediasse postitusi vastulauseks ministeeriumitele.

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Laura Kipper rääkis, et praegu jääb segaseks, kas otsiti muuseumi direktorit või kogu kompleksi juhti.

"Kui muuseumi direktorit, siis on elementaarne, et valdkonna esindaja on komisjonis ja ma saan aru, et konkurss oli muuseumi juhi peale," sõnas ta. Kipperi sõnul on nüüd õhus küsimus, keda ikkagi värvati.

Sotsiaalmeedias avaldatud postituses kirjutas Kipper, et on kummastav ja kurvastav lugeda, kuidas 570 büroopinna juhtimine on justkui strateegiliselt enam oskusi nõudev kui 200 000 muuseumikülastajale teadmiste vahendamine ja erilise kogemuse andmine.

Eesti maanteemuuseumi direktor Rita Valge imestas, et konkurss ei jõudnud ühtegi muuseumide teabelisti ning komisjoni ei kuulunud muuseumide esindajaid ega loodusvaldkonna eksperte. 

"Kui veel lisada, et valitud  kandidaadi vahetu juht kuulus valikukomisjoni ning komisjoni kuulus ka juhile alluv töötaja, siis kõik see kokku ei näi ega tundu enam juhusliku kokkusattumusena," lisas ta. See oli ka põhjus, miks Eesti Muuseumide Liit saatis ministeeriumile pöördumise üleskutsega kontrollida konkursi õiguspärasust ja erapooletust.

Muuseumide juhtides tekitavad küsimusi ministeeriumi põhjendused.

"Üks neist, et Heidi Jõks on muuseumit juhtinud "pikki aastaid" tundub kummaline, justkui oleks tähtis aeg, mitte tulemus ja võimekus," märkis Valge.

Ta selgitas, et veenev ei ole ka põhjendus, et tegemist on teist tüüpi asutusega kui on muuseum. Konkursi kuulutuses olla öeldud: "Usaldame sulle muuseumi tegevuse ja arengu juhtimise ning vastutuse muuseumile seatud eesmärkide ja põhimäärusega pandud ülesannete täitmise eest". 

Valge nentis, et selgitus, kuidas tegemist on teist tüüpi asutusega, kus on vaja hallata ka büroohooneid ja kus on 570 töökohta, ei käi töökuulutuse sisuga kokku.

"Konkursikutses otsiti loodusmuuseumi direktorit. Konkursi järgselt on põhjendanud, et tegelikult otsiti majahaldurit loodusmajale, kus üheks üürnikuks on loodusmuuseum," sõnas Valge.

Valge pole kindel, kas muuseumiseadusega on kooskõlas olukord, kus muuseumide juhtideks määratakse majahaldureid, mitte valdkondlike eksperte. "Kurvaks teeb vastus, et muuseumide liidu ettepanekuid uue konkursi korraldamiseks ei arvestata," tõdes ta.

Endine direktor oli pädev

Valge kiitis muuseumi endist direktorit Heidi Jõksi, kes on oma meeskonnaga vedanud eest uue muuseumi arendust, toonud muuseumiväljale uusi rahastusmudeleid, noppinud rida "Muuseumiroti" auhindu ja saanud ka unistuste töötaja tiitli. "Kõige selle valguses on juhi vahetust raske mõista ja õiglaseks pidada.

Tartu Ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma kirjutas sotsiaalmeedia postituses, et asutusel on õigus ja kohustus omale sobivaid juhte valida nii, et see vastaks asutuse eesmärkidele. Ta lisas, et praegune juhtum on hoolimatu just muuseumi kui institutsiooni vaates.

Oma postituses märkis Raisma, et konkursil valiti loodusmuuseumi, mitte kogu hoone juhti. 

"Kui valiti mingi muu asutuse (nt maja, uut tüüpi muuseumi) juhti, oleks pidanud seda kommunikeerima ning selgelt välja tooma ka töökuulutuses. Suti intervjuust aga loeme, et "ta ei ole enam selline väike muuseum vanalinnas, nagu ta on, vaid kui ta kolib Noblessnerisse, siis on see teist tüüpi asutus selles mõttes, et seal on ju ka büroohooned, mida on vaja hallata, ja seal on 570 töökohta." See oleks konkurentsitult Eesti suurim muuseum – täna on suurimateks muuseumid, kus on 150 töökohta. Aga see on hüpe tõesti uue kvaliteedi juurde. On mõistetav, et tegelikult polegi see ju muuseumijuht, vaid ikkagi hoone juht. Siin on soov lahendada mitu asja koos, aga sellisel juhul pole ju tegemist muuseumiseaduse järgi muuseumijuhi, vaid hoopis muu ametinimetusega," kirjutas Raisma.

Raisma lisas, et ka teavitustööst jäi puudu.

"Pool aastat enne uue muuseumi avamist ei tehta selliseid muudatusi ilma et oleks informeeritud eelnevalt personali ja ka tänast juhti. Kui need muudatused enne avamist on vajalikud, siis tuleb seda ette valmistada nii tänase juhi kui personali tasandil – kahjuks näitab see suhtumist oma töötajatesse. Selle asemel, et öelda aitäh või toetada neid, kes peavad projekti edasi viima, kultiveeritakse skandaal. Ja see on minu jaoks kõige kurvem – küll käiakse kallitel koolitustel ja õpitakse, kuidas inimestest tuleb hoolida, kuid tegelikkuses pannakse üks asutus väga keerulisse olukorda," kirjutas ta.

"Arvestades, et umbes poole aasta pärast avatakse Eesti üks suurimaid muuseumiarendusi (uus muuseum), siis on tõesti kummaline, et oma projekti niimoodi torpedeeritakse. Kui Eesti mõistes 21. sajandi üks suurimaid muuseumiarendusi pole strateegiline arenguhüpe, siis mis see on? Peab olema ikka väga hea põhjendus (projekt ei valmi õigeaegselt, ei vasta nõuetele, skandaal jms), miks pool aastat enne riigikogu valimisi vahetatakse ära partei esimees – kui tuua näide kõrvalt põllult. Juhul, kui suuri probleeme pole, siis omanikuna tuleks ju soovida ja teha kõik, et see projekt õnnestuks sajaprotsendiliselt," lausus Raisma.

Raisma lisas, et on arusaamatu, "miks omanik (st kliimaministeerium - toim.) ise projekti vee alla tõmbab."

"Selle asemel, et kommunikeerida positiivsetest arengutest, on meedia täis halvustavaid sõnumeid. On kurb, et jälle saab pihta Eesti kultuur," seisis Raisma postituses.

ERR võttis ühendust ka kultuuriminister Heidy Purgaga (Reformierakond), et uurida tema arvamust, kuid minister ei soostunud vastama.