Rahandusministeerium esitas valitsusele ülevaate eelmisel aastal antud riigiabi kogumahust. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogusumma oli 472,6 miljonit eurot, millest 381,5 miljonit eurot moodustas riigiabi koos kriisi riigiabiga, viimase maht oli 4,1 miljonit eurot.

Mullune riigiabi summa oli eelnenud aastal antud abist 40,8 miljoni euro võrra suurem. Suurimad abiandjad olid EISA, kes jagas ligi 27 protsenti abi kogumahust, kultuuriministeerium, PRIA ja Elering. 

EISA andis riigiabi kokku 82,48 miljonit eurot, kultuuriministeerium 78,64 miljonit eurot ning Elering 73,31 miljonit eurot.

Riigiabi andmine eeldab Euroopa Komisjonilt loa saamist ning möödunud aastal esitas Eesti komisjonile seitse riigiabi teatist. Näiteks taotles regionaal- ja põllumajandusministeerium luba maksta erakorralist investeeringutoetust põllumajandustootjatele, ennetamaks suu- ja sõrataudi.

Toetuse vormis riigiabi moodustas riigiabi üldmahust 91 protsenti, üheksa protsenti abist anti maksuvabastuste ja -soodustustena.

91,1 miljonit eurot maksti vähese tähtsusega abina. Niisugust abi riigiabiks ei loeta, sest selle maht on nii väike, et ei moonuta konkurentsi. Enamik vähese tähtsusega abist anti toetustena, veidi üle kahe protsendi moodustas tagatistena antud abi.

EL-i liikmesriigid andsid mullu kokku 168,23 miljardit riigiabi. Summa ei sisalda raudteedotatsioone ja finantssektorit.

Riigiabina käsitletakse Euroopa Liidus igasugust abi, mis on suunatud teatud ettevõtjatele või kindlate kaupade tootmiseks, annab abisaajale eelise ja võib kahjustada konkurentsi.