Vene kommunistliku partei (KPRF) korraldatud miitinguga tähistati Venemaa 1993. aasta põhiseaduskriisi aastapäeva, kui president Boriss Jeltsini ja osa parlamendiliikmete vastasseis kulmineerus sellega, et sõjavägi tulistas parlamendihoonet. Võimude teatel hukkus 123 inimest, mitteametlikel hinnangutel võis hukkunuid olla sadu.

Vene kompartei on korraldanud igal aastal sarnast üritust Jeltsini-aegsete reformide vastupanu sümbolina, kuid tänavusel lubatud miitingul võtsid sündmused teise pöörde, kui osalejad hakkasid hüüdma muu hulgas loosungeid "Vabadus poliitvangidele", "Ausate valimiste eest" ja "Maha tsaar!", kirjeldas väljaanne The Kyiv Independent.

Pealtnägijate hinnangul osales meeleavaldusel umbes 2000 inimest, vahendas uudistekanal RBK-Ukraina.

Venemaa inimõiguste ühenduse OVD-Info andmeil hüüdsid Krestjanskaja Zastava monumendi juures toimunud miitingul osalejad ka "Ei poliitilistele repressioonidele", "Maha Roskomnadzor!" (Roskomnadzor on Venemaa meediajärelevalve amet - toim.) ja "Maha sulide ja varaste partei!", ilmse viitega võimuparteile Ühtne Venemaa.

Moskva võimud olid üritusele loa andnud, kinnipidamised algasid miitingu lõpu poole, kui osalejad hakkasid hüüdma otsesemalt Kremli-vastaseid loosungeid. Pealtnägijate sõnul tungisid politseinikud seejärel rahva sekka ja hakkasid meeleavaldusel osalejaid ära viima.

⚡️At a CPRF rally in Moscow coordinated with the authorities, about 70 people were detained Some participants, including supporters of the "Yabloko" party, began chanting "down with the tsar," "freedom for political prisoners," "down with the party of crooks and thieves," after which forceful detentions began. Follow @blyskavka_ua

— BLYSKAVKA (@blyskavka_ua) October 4, 2026

Tunnistajate sõnul toimus kaks kinnipidamiste lainet. OVD-Info andmetel viidi esialgu umbes 20 inimest Moskvas asuvasse Krasnopresnenski politseijaoskonda, kuid pärast kasvas kinnipeetute arv umbes 60-ni. Kinnipeetutest olid 26 kommunistid, 30 liberaalse Jabloko partei liikmed ning ülejäänud muud aktivistid.

Venemaa on viimastel aastatel tugevdanud survet poliitilisele opositsioonile ja sõjavastasele aktivismile.

Varem on praeguse sõja ajal Venemaal toimunud meeleavaldusi vaba interneti toetuseks, kui internetipiirangute vastu protestijad tulid tänavatele enamikus suuremates linnades. Meeleavaldused lõppesid kinnipidamistega.

Kommunistlik Partei, Venemaa peamine parlamendiopositsioon, toetab üldiselt Kremli seisukohti peamistes riikliku julgeoleku ja välispoliitika küsimustes, sealhulgas agressioonisõda Ukraina vastu. Partei kritiseerib aeg-ajalt siiski sisepoliitikat, kuid ei sea otseselt kahtluse alla Vladimir Putini võimu.

Augustis keelas Venemaa ülemkohus aga Jabloko parteil osalemise septembri keskel peetud riigiduuma pseudovalimistel, kartes, et sõjavastaste seisukohtadega esinev legaalne opositsioonierakond võib saada ootamatult suure toetuse.

Septembris vahistasid võimud teiste seas Jabloko partei liikmed Anna Šatunovskaja-Burno ja Grigori Grišini, osana laiemast teisitimõtlemise ja poliitilise organiseerumise vastasest repressioonikampaaniast.