Karis kutsus oma kõnes üles märkama ja kuulama noori
President Alar Karis kutsus oma viimases taasiseseisvumispäeva kõnes üles märkama ja usaldama noori ja panustama haridusse. Presidendi arvates on vaja julgust kahelda ja riskida, et sünniks midagi uut.
Juubeliaastale kohaselt meenutas president oma kõnes 20. augustit 35 aastat tagasi, öeldes, et kõigil on sellest päevast oma mälupilt.
"Paljudel meist on sellest augustist oma pilt. Ka minul. Tuhandeid mälupilte ühendab üks – kindel veendumus, et aega ei ole võimalik tagasi pöörata. Arusaamine, et vastutus tuleb enda peale võtta. Et tuleb ise otsustama hakata. Ja segi ärevusega mõnus eelaimdus – me saame sellega hakkama. Selle ühise tunde nimi on meelekindlus," sõnas president Alar Karis.
President meenutas inimesi, kes olid 35 aastat tagasi meie omariikluse taastamise juures, aga ka neid, kes koos riigiga üles on kasvanud.
"1991. aastal Toompead kaitsma sõitnud Vello Enniste on tänaseks loonud eduka ehitusettevõtte, ehitanud ligi tuhat maja ning annab nüüd oma elutööd järgmisele põlvkonnale üle. Vello oli tollel augustipäeval 34-aastane. Sama noor oli veel täna hommikul Birgit Uibu, kes tähistab nüüd koos meiega siin roosiaias oma 35. sünnipäeva. Birgit, nagu paljud noored, töötas mõned aastad välismaal – Austraalias, Uus-Meremaal ja Taanis – kuniks just õpihimu ja haridus ta tagasi Eestisse tõi," ütles Karis.
"Väga eriline tunne. Selline natuke alandlik ka, et vau, mis vastutus mul on. Väga eriline oli see ka, kas vastutate oma sõnadega ka teiste noorte eest. Kõik ei saa ju korraga rääkida, kõik ei mahu kõnesse. Ma tunnen, et vastustus on ka see, et edasi kanda seda sõnumit, hoida Eesti väärtusi," sõnas Eesti Vabariigi sünnipäevakaim Birgit Uibu.
"Just seesama mälust, keelest ja kultuurist toitunud põlvkondade ülene kindlameelsus on andnud meile jõu tulla läbi rahutust ajast. Päevadest, mis võisid segadusse ajada, ebakindlusest, pealiskaudsusest ja enesekesksusest – kõigist pingutustest, katsumustest ja hirmudest – olles samal ajal ettevõtlik, vaba ja avatud uutele mõtetele," lausus Karis oma kõnes.
"Ma ei ole nii laetud lauset ammu kuulnud, et inimene ei ela ainult leivast ja meie keel, meie ajalugu, meie kultuur on nagu õhk meie jaoks. See on õhk, mida me hingame ja ajaloo vältel on tahetud meil seda õhku kinni keerata, aga nad ei ole sellega hakkama saanud ja see toidab meid järgmised 35 ja 350 aastat ja veel rohkem," lausus keeleameti peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk.
Traditsioonilise noore kultuuritegelase kõne pidas sel aastal kirjanik ja luuletaja, endine õpetaja Aliis Aalmann, kelle kõne keskendus sügavale murele meie haridussüsteemi pärast.
"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli süsteem õpetajad juba läbi põletanud," ütles noore kultuuritegelase kõne pidanud Aalmann.
Aliis on nõus ka presidendiga, et vanem põlv võiks noori paremini kuulata ja nende arvamust tõsiselt võtta.
"See on ilus unistus, et kunagi keegi võtab meid kuulda ja sellest räägitakse, et me võiksime inimesi rohkem kuulata, aga millal see siis päriselt kätte jõuab? Ja siin on jälle see eeskuju küsimus, et paraku peab see vanemast põlvkonnast hakkama ettepoole tulema, mitte vastupidi. Me õpime eeskujust," sõnas Aalmann.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"












