Sargaauto teekond algas Viimsist, kust see liikus läbi Tallinna linna ja Toompea kaudu Estonia kontserdimaja ette. 

Esimene mälestusseisak oli Viimsi vallamaja juures, kuhu olid kogunenud Viimsi vallavalitsuse ja -volikogu esindajad. Siim Kallas elas Viimsis ja oli aastatel 2017-2019 Viimsi vallavanem.

Tallinnas peatus sargaauto välisministeeriumi, Eesti Panga, rahandusministeeriumi, riigikogu ja Stenbocki maja ees.

Seejärel jõudis sargaauto Estonia kontserdimaja ette. Sarga võtsid kaitseväeliste auavaldustega vastu kaitseväe vahipataljoni aukompanii ja sõjaväeorkester. 

Estonia kontserdisaalis pidasid sarga juures auvalvet Viimsi valla, Reformierakonna, välisministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja riigikogu esindajad. 

President Alar Karis ütles Siim Kallase mälestustseremoonial peetud kõnes, et Siim Kallas ei kartnud kunagi julgeid ideid Eesti elu edendamisel ja ta teadis, et ideed tuleb ka ellu viia, sest muidu on oht jääda nähtamatuks oma väikeses ja kauges nurgas.

"Just nii aitas ta Eestil kasvada kaasaegseks ja vabadusi hindavaks riigiks ning tegi kõik temast oleneva, et tuua meid uuesti tagasi Euroopasse," märkis Karis.

Pärast Karise sõnavõttu asetasid praegune ja endised peaministrid sargale istungihaamri. 

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal sõnas oma järelehüüdes, et riigimehe suurus ei seisne ainult selles, et ta langetab otsuseid õigel ajal, vaid ka selles, et need otsused osutuvad õigeks veel aastakümneid hiljem. "Siim Kallasel oli see õnnelik käsi, millele lisandus vahe mõtlemine, julgus ja järjekindlus!"

Eesti Panga president Ülo Kaasik nentis, et keskpankuri vaatest tõuseb Siim Kallase pärandist eriti selgelt esile üks ajajärk – rahareform 1992. aasta 20. juunil.

"Eesti Panga presidendina asus Kallas seda protsessi otsustavalt juhtima, inspireerides kolleege ja kaasteelisi oma kire, julguse ja tahtega teha suuri asju: kindlustada Eesti vabadus ja iseseisvus. Ja kõva raha Eesti sai," lausus Kaasik.

"Eesti kroonist on nüüdseks saanud euro ning Eesti Pank on osa euroala keskpankade süsteemist. Kuid kadunud ei ole küsimused, millele tuli vastata Eesti riigi taastamise algusaastatel: kuidas luua kindlustunnet ja usaldust segastel aegadel, kuidas hoida raha väärtust, kuidas teha pika vaatega otsuseid ja kuidas võtta nende otsuste eest vastutus. Siim Kallase pärand ei ole seetõttu üksnes peatükk Eesti majandusajaloos. See elab edasi arusaamas, et usaldusväärsus tuleb välja teenida ja et reeglid peavad kehtima – isegi siis, kui neist on raske kinni pidada," kõneles Kaasik.

Estonia seltsi nimel kõnelenud Arne Mikk tunnustas Siim Kallase pühendumust eesti kultuurile.

Perekond Kallase järelehüüde Kaja Kallase sulest luges ette näitleja Helena Lotman. Muu hulgas nentis Kaja Kallas: "Mul on selle üle nii hea meel, et sul tõesti ei jäänud midagi tegemata, mida sa tahtsid teha. Kui vaadata sinu elulookirjeldust, siis tundub, et aastaid oli sul tunduvalt rohkem, kui tegelik number näitab. Sa tahtsid elada ja oskasid elada ning elasid ilusa elu, kus oli nii palju saavutatut, aga ka nii palju toredaid inimesi, rõõmu, nalja, armastust."

Mälestustseremoonia lõpetasid kaitseväe aukompanii auavaldused ja aupaugud Estonia kontserdimaja ees.

Siim Kallas suri 22. augustil 77-aastasena. Ta oli Eesti peaminister, välis- ja rahandusminister, Eesti Panga president, Euroopa Komisjoni asepresident ning mitmekordne riigikogu liige. Kallas oli üks Isemajandava Eesti ettepaneku autoreid, 1992. aasta rahareformi juhte ja Reformierakonna asutajaid.