Ettenägelikud koduomanikud on märganud, et võrreldes eelmise aastaga on pelleti hind sel suvel kõrgem. Puidugraanulite tootjad ennustavad aga, et hind hakkab peagi veelgi kerkima.

"Antud hetkel kõrge pelleti hinnamuutus tuleneb peamiselt toormaterjali puudusest ja suurest ekspordisurvest, sest nõudlus on kõrge," nentis Harju Puu tegevjuht Mart Liivak.

"Talvel mõjutab hinda energiahindade kallinemine," lisas Liivak.

Liivaku sõnul on suurt nõudlust pelleti järele tekitanud järsult kasvanud eksport, peamiselt Poola. Seetõttu pole erinevalt tavalistest aastatest sel suvel hooajalist hinnalangust olnud.

"Peamine hinnatõusu põhjus on tugev konkurents toorainele, sest puidutööstus ei tööta suvel täisvõimsusel. Ma arvan, et näeme suurt nõudlust ladude täitmiseks," lausus Graanul Invest juhatuse liige Mark McConnell.

"Majaomanikud soovivad talveks varusid täiendada, vahendajad täidavad oma ladusid, et hinda kindlustada. Seega arvan, et peagi tuleb hinnatipp ja siis see hind jälle langeb. Ma arvan, et mingil hetkel hind langeb ja normaliseerub, eriti kui puidutööstus hakkab elavnema ja jäätmed muutuvad kättesaadavaks," lisas ta.

1000 kilogrammi pelleti hind tavatarbijale on praegu 370–400 eurot. Tavaliste küttepuude hind nii palju kasvanud pole, kuigi aasta-aastalt on tõusu näha ka siin.

"Toores küttepuu keset suve ära võtta ja ise kuivatada, ise ära laduda, on ikkagi vaieldamatult kõige odavam küttelahendus," lausus Liivak.

Et kaugkütte tootmiseks kasutatakse enam kui 60 protsendi ulatuses puitu, mõjutab selle hind ka kaugkütte tasu.

"Loomulikult ei saa seda üks-ühele üle kanda, kuna kütus on üks osa ainult kaugkütte sisendist, et seal on olulised ka tehtud investeeringud ja samamoodi tegevuskulud, palgad ja muu kulu," nentis Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhataja Siim Umbleja.

Umbleja hinnangul on kaugküte püsinud viimastel aastatel suhteliselt soodne, kuid mõneprotsendilist hinnatõusu prognoosib ta siiski.

"Keskmine korter eelmine aasta kuus maksis kuskil 70 eurot kaugkütte eest. Kui nüüd tulevad mõned protsendid sinna juurde, siis võib-olla see ei ole nii suur kulu," lisas Umbleja.