Kuigi meedias on räägitud praegusest Reformierakonna peasekretärist Kristo Enn Vagast kui võimalikust järgmise kaitseministri kandidaadist, ei pea Michal võimalikuks, et peasekretär kaitseministri ametit saaks pidada.

"Seda, et Kristo Enn Vagast võiks saada järgmine kaitseminister, kirjutas eile ka Õhtuleht, ja Kristo seda ka mulle saatis ning oli veidi üllatunud selle üle. Seal oli väidetud, et ta oleks nõus selle nimel jala minema Riiast Tallinnasse. Ta sõidab rattaga, nii et see oli natukene nagu imelik jutt. Esiteks. Teiseks. Kristo kindlasti jätkab erakonna peasekretärina ja peasekretäri ning kaitseministri roll ei ole Eesti Vabariigis ühildatavad. Nii et mina soovitasin noorel mehel seda võtta komplimendina – olen ise olnud ka noor poliitik, minu nime on pandud erinevatesse nimekirjadesse, et ma võiks ministriks saada, ja iga kord olin ma mõni sentimeeter pikem, nii et see teeb tuju heaks. Spekuleerige palju jaksate, inimestel on selle üle ainult rõõmu," rääkis Michal.

Ka Vaga ise teatas, et kaitseministri kohale asumas ei ole. "Aitäh headele ajakirjanikele, ettevõtjatele ja sõpradele, kes on uurinud, kas mina olen järgmine kaitseministri kandidaat. See on suur tunnustus ja usaldusavaldus," ütles ta.

"Nagu ka peaminister on kinnitanud, keskendun kuni valimisteni Reformierakonna peasekretäri tööle. Samal ajal aitan leida Eestile tugeva kaitseministri, kes suudab meie kaitsevõimet järjepidevalt edasi arendada, tagada, et maksumaksja teaks selgelt, kuhu läheb üle viie protsendi Eesti SKP-st, mille me riigikaitsesse investeerime, ning hoida Eesti vankumatut toetust Ukrainale," lisas Vaga.

Michali sõnul hakkab Reformierakond järgmisel nädalal omavahel arutama, kes võiks olla see väärikas naine või mees, kellest saab kaitseminister. Ametivande saab uus minister anda siis, kui parlament kokku tuleb. "See on ülejärgmisel nädalal. Selleks ajaks on siis uut kandidaati oodata, selleks ajaks on kandidaati vaja," ütles Michal.

"Võib-olla enamus inimesi ei taju seda, aga igal ministril on väga suur vastutus. Kaitseministril on tohutu vastutus, et paljud asjad, millest kirjutatakse alles ajaloos, oleksid korras ja hästi tehtud. Ja kui Ukraina abistamise käigus on keegi tema ametkonnast mingeid riske realiseerinud, mida ei pidanud realiseerima, ja mille eest tema võtab poliitilise vastutuse, siis see ei tähenda, et tal oleks isiklik vastutus. Ta on otsustanud aumehena käituda, Eesti riiki ja kaitsevaldkonda säästa, ja selles suhtes – müts maha, see on igati väärikas ja aumehelik käitumine," kommenteeris Michal Pevkuri tagasiastumist.

Hanno Pevkur teatas kolmapäeval "Aktuaalses kaameras", et astub kaitseministri ametist tagasi. Ta oli kaitseministri ametis alates 2022. aastast.

Erakonna Eesti 200 esimees ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et Pevkuri otsus oli õige.

"See võtab tule alt ära kaitsevaldkonna usalduse küsimuses. Aga see muidugi ei lahenda neid probleeme, mis kaitsevaldkonnas on tekkinud. Ma loodan, et järgmine minister, aga ka valitsus peab ikkagi rohkem kättpidi seal sees olema, et see valdkond saaks suurema läbipaistvuse ja vastutusest aru," sõnas Kallas.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et järgmine kaitseminister võiks olla pigem oma ala ekspert kui poliitik.

"Kellel on kompetents, aga ka kogemus selleks, et näha protsesse sisu poolest ja mitte ainult Exceli tabelis. Teine suur probleem seisneb selles, et poole aastaga ei ole võimalik midagi parandada ja üles ehitada ning see puudutab ka valitsust," lausus Kõlvart.

Nii Keskerakond kui ka Isamaa on jätkuvalt seda meelt, et peaminister peaks tagasi astuma, et saaks esile kutsuda erakorralised valimised.

"Me oleme juba jupp aega opositsiooniparteidega konsulteeriunud võimaliku umbusaldusavalduse asjus. Selleks, et see oleks edukas, eeldab see ühist opositsiooni käitumist," sõnas Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Järgmine kaitseminister astub ametisse pärast ametivande andmist riigikogu ees. Seni jätkab ministrina Hanno Pevkur.

Prokuratuur algatas teisipäeval kaitseministeeriumi haldusala uurimiseks kriminaalmenetluse, mis puudutab nii käesoleva kui ka möödunud aasta riigikontrolli auditites käsitletud asjaolusid. Kellelegi kuriteokahtlustust esitatud ei ole.

Kolmapäeval ilmnes, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõtjatele, kes polnud väidetavalt varem ühtegi mürsku müünud.

Eesti kaitseministrid alates aastast 1992:

Hanno Pevkur 17.04.2023 – ... (teatas tagasiastumisest 02.09.2026)
Hanno Pevkur 18.07.2021 – 17.04.2023
Kalle Laanet 26.01.2021 – 18.07.2022
Jüri Luik 29.04.2019 – 26.01.2021
Jüri Luik 12.06.2017 – 29.04.2019
Margus Tsahkna 23.11.2016 – 12.06.2017
Hannes Hanso 14.09.2015 – 23.11.2016
Sven Mikser 26.03.2014 – 14.09.2015
Urmas Reinsalu 11.05.2012 – 26.03.2014
Mart Laar 06.04.2011 – 11.05.2012
Jaak Aaviksoo 05.04.2007 – 04.04.2011
Jürgen Ligi 10.10.2005 – 05.04.2007
Jaak Jõerüüt 22.11.2004 – 10.10.2005
Margus Hanson 10.04.2003 – 22.11.2004
Sven Mikser 28.01.2002 – 10.04.2003
Jüri Luik 25.03.1999 – 28.01.2002
Andrus Öövel 17.04.1995 – 23.04.1999
Enn Tupp 28.06.1994 – 16.04.1995
Indrek Kannik 12.01.1994 – 23.05.1994
Jüri Luik 23.08.1993 – 07.01.1994
Hain Rebas 23.08.1993 – 07.01.1994
Ülo Uluots (fotol) 14.06.1992 – 22.10.1992