Pöördumises rahva poole sõnas Javier Milei, et "muutuste tuuled" soosivad Argentina nõudmisi saartele. BBC sõnul andsid talle julgust märgid, et USA võib oma senise neutraalse hoiaku selles küsimuses üle vaadata. 

Milei sõnul kujutab Sea Lioni naftamaardla, kus Briti ja Iisraeli ettevõte plaanivad alustada uuringuid, selget ja otsest ohtu.

Ühendkuningriigi välisminister Ed Miliband teatas vastuseks, et riigi seisukoht saarte küsimuses on vankumatu ja need jäävad Briti territooriumiks, sest see on saareelanike ülekaalukas soov.

Briti valitsus kinnitas juba varem, et saared jäävad Briti ülemereterritooriumiks niikauaks, kui saareelanikud seda soovivad. 

"See ei ole esimene kord, kui Argentina valitsused saareelanikke majanduslikult ähvardavad. Ühendkuningriigi seisukoht on selge: Falklandi saarte elanike enesemääramisõigus hõlmab ka õigust kasutada oma loodusvarasid."

Enam kui 40 aastat pärast territooriumi pärast peetud sõda on Atlandi ookeani edelaosas asuva saarestiku suveräänsus Suurbritannia ja Argentina vahel endiselt tuline vaidluskoht.

Milei tegi sanktsiooniplaani teatavaks presidendipalees, olles ümbritsetud valitsuskabineti liikmetest, ning kordas, et Falklandi saared kuuluvad "ajalooliselt ja õiguslikult" Argentinale. 

Seni pole selge, kuidas ja millises ulatuses sanktsioonid kehtestatakse või neid karmistatakse. Argentina kehtivad seadused võimaldavad juba praegu piirata selliste naftafirmade tegevust, mis osalevad saartel ilma volituseta toimuvates projektides.

Suurbritannia kaitseministri Wes Streetingi sõnul on riigi pühendumus Falklandi saartele "absoluutne ja vankumatu". "Milei avaldus räägib rohkem Argentina sisepoliitikast kui Falklandi saartest," märkis ta sotsiaalmeedias. 

2013. aasta rahvahääletusel toetasid saareelanikud ülekaalukalt Briti ülemereterritooriumiks jäämist: poolt hääletas 99,8 protsenti, vastu oli vaid kolm inimest.

Falklandi saarte seadusandliku kogu endine liige Teslyn Barkman ütles BBC-le, et Milei kõne vihastas tõenäoliselt iga saareelanikku. 

Pingete tuumaks on Milei ettepanek esitada parlamendile seaduseelnõu, millega kehtestataks sanktsioonid energiafirmadele, mis plaanivad alustada naftauuringuid Falklandi saarte lähistel. 

Saartest ligi 210 kilomeetri kaugusel asuvas Sea Lioni naftamaardlas on hinnanguliselt 1,7 miljardit barrelit naftat, mis on märkimisväärne kogus. Võrdluseks: Põhjameres, Shetlandi saartest umbes 130 kilomeetrit läänes asuv Rosebanki maardla sisaldab hinnanguliselt 300 miljonit barrelit.

Kaks naftafirmat – Suurbritannia Rockhopper Exploration ja Iisraeli Navitas Petroleum – plaanivad alustada naftatootmist Sea Lioni maardlas kahe aasta jooksul. Milei kinnitas, et Argentina ei saa seda lubada. 

Rockhopperi teatel on maardlas leiduv toornafta turul väga nõutud. Selle aasta alguses avaldatud videos tutvustas Navitas juba käimasolevaid töid Falklandi saartel, sealhulgas doki, kopteriväljaku ja naftatööliste majutusruumide ehitamist.

Rockhopper ja Navitas märkisid ühisavalduses, et hiljutised sündmused ei avalda eeldatavasti Sea Lioni projekti arendamisele ega valmimise ajakavale olulist mõju. 

"Kui me lähikuudel kiiresti ei tegutse, saavutavad nad võimekuse ammutada meie merepõhjas asuvat naftat. Seda ei ole kunagi varem juhtunud," hoiatas Milei.

Falklandi saarte teema uuel teravnemisel on nii sisepoliitiline kui ka piirkondlik mõõde. Sisepoliitikas peab Milei kindlustama toetust, sest tema populaarsus on langenud ligikaudu 34 protsendile. Presidendivalimisteni on jäänud vaid aasta ning talle pakub tõsist konkurentsi senine asepresident Victoria Villarruel. 

Sõjaväemeelse poliitikuna tuntud Villarruel on kritiseerinud presidendi diplomaatilisi püüdlusi Falklandi saarte suveräänsuse küsimuses.

Milei sõnul on Trump ja USA "hindamas ümber oma ajaloolist seisukohta Falklandi saarte küsimuses", mida argentiinlased nimetavad Malviini saarteks.

"Need ei ole tühjad sõnad. Nad mõistavad, et Argentina on usaldusväärne partner ja väärtuslik liitlane järgmisteks aastakümneteks," sõnas Milei.

"Maailmas puhuvad muutuste tuuled, mis soosivad meie territoriaalset nõuet," lisas ta.

Kui USA president Donald Trumpilt küsiti neljapäeval telekanalile GB News antud intervjuus, kas USA tuleks võimaliku territoriaalvaidluse korral Ühendkuningriigile appi, vastas Trump, et Suurbritannia ei aidanud teda ajal, mil tema riik oli konfliktis Iraaniga. 

Trumpi viimased väljaütlemised järgnevad tema varasemale avaldusele, milles ta märkis, et USA seisukoht Falklandi saarte suhtes on üks paljudest ülevaatamisel olevatest teemadest. 

Mõni tund enne Milei kõnet postitas USA välisministeeriumi kõrge ametnik Sarah Rogers endast ja Mileist foto. "Läänepoolkeral toimub põnevaid asju," oli kirjas foto all.

Argentina väed maabusid oma territoriaalsete nõudmiste kinnitamiseks Falklandi saartel 1982. aastal. See vallandas 74 päeva kestnud sõja, mille käigus Briti sõjaväe sihtüksus nad saartelt välja tõrjus. 

Sõjas hukkus 255 Briti sõjaväelast, kolm saareelanikku ja 649 Argentina sõdurit. 

Kahe riigi vahel valitsevatele püsivatele pingetele viitab ka seik, et Argentina jalgpallikoondis tähistas tänavu maailmameistrivõistlustel Inglismaa üle saavutatud võitu, lehvitades riigi territoriaalset nõuet toetavat plakatit.