25-protsendine intress on väga kõrge, kuid Air Balticu juhtide sõnul parim, mida turul lühiajaliseks laenuks saada õnnestus. Otsus pole lõplik – 11. septembril peaks oma heakskiidu andma senised võlakirjaomanikud ja aktsionärid, kel on samuti võimalus ettevõttesse täiendavat raha paigutada.

Läti riigil kui suuromanikul nende seas, kuid erainvestoritega võrdsetel alustel. Seimi otsuse põhjal saab seda teha kuni 30 miljoni euro ulatuses.

Uute investoritega saavutati kokkulepe, et 180 miljonit eurot tasutakse Air Balticule kohe pärast seniste võlausaldajate nõusoleku saamist ja 77 miljonit hiljem, pärast teatud tingimuste täitmist.

Et Air Baltic hoiab oma rahaasju salajas, pole teada, milliseid tingimusi investorid 25-protsendise intressi kõrval veel seadsid. Lennufirma juht Erno Hilden sõnas pressiteate vahendusel, et lisaraha on vaja likviidsuse tagamiseks, et viia ellu uue äriplaaniga seotud muudatusi ja tagada lendude jätkumine.

Air Balticusse on valmis panustama Londonis registreeritud investeeringute haldamise firma Polus Capital Management ja Iisraeli investorite ühendus Klirmark Capital 4.

Läti peaminister Andris Kulbergs on öelnud, et Air Balticu tulevik sõltub võlausaldajatest, mitte Läti riigist.

"Valitsus usaldab Air Balticu praegust juhatust ja nõukogu võetud eesmärkide elluviimisel. Lähtume äriettevõtte juhtimispõhimõtetest, et muudatused oleks tulemuslikud," lausus Läti transpordiminister Rihards Kozlovskis.

Air Balticu uus äriplaan arvestab, et firma suudab järgmise aasta veebruari lõpuks maksta võetava laenu koos intressidega tagasi. Raha on vaja seniste kohustuste ümberfinantseerimiseks, lennukite remondiks ja hoolduseks ning lennujaamamaksete tasumiseks.