Läti valitsuse otsuse põhjal riiki esindama määratud riigikassa ega ka Air Balticu esindajad ei täpsustanud, palju võlakirjaomanike virtuaalkoosoleku kvoorumist puudu jäi. Igatahes on oodatud koosoleku edasilükkumine halb märk.

Lennufirma tegelikku rahalist seisu pole äritavale viidates avalikustatud ja valitsus arutab lennufirmaga seonduvat kinnistel istungitel. Küll aga on avalikkuseni jõudnud teave, et võlakirjaomanikelt oodatakse protsendimaksete edasilükkamist ja nende liitmist põhisummaga.

Mõne aasta eest emiteeris Air Baltic 380 miljoni euro eest võlakirju üüratu intressiga – 14,5 protsenti aastas. Läti riigi osa on 50 miljonit eurot. Investeeringuootuste ja -võimaluste kohta teavet pole.

"Riigil on Air Balticus kaks mütsi. Ühelt poolt on riik võlausaldaja ehk aktsiaseltsile laenuandja. Teisalt on riik ka oma huve esindav aktsionär. Peame need kaks poolt lahus hoidma," lausus Läti peaminister Andris Kulbergs.

Ühe oma vähestest intervjuudest on Air Balticu juht Erno Hilden andnud firma enda pardaajakirjale. Sealt saame lugeda, et tegelikku infot lennufirma olukorra kohta ei plaanitagi avaldada, sest ka teised kompaniid käituvad nii. Niinimetatud lennunduseksperdid avaldavad aga tema sõnul tõele mittevastavat teavet.

Üldsuse infonappus on Hildenile teada, kuid see on ärisaladuse hoidmiseks paratamatu. Nii tuleb leppida transpordiminister Rihards Kozlovskise kinnitusega, et lennufirma ümberkorralduste ajal nõutakse senise töö jätkumist. Valitsuse heakskiidu saanud äriplaani sisu ei avalikustata.

"Firmale on antud ülesanne kindlustada katkematu töö ja säilitada Riia oma peamise baasina. Loomulikult tuleb teenindada kõik lennud ümberkorralduste ajal, mis võivad kesta kuni pool aastat. Lennukompanii peab täitma täielikult oma kohustusi," lausus Kozlovskis.

Minister kinnitas, et erakapitali kaasates jääb Läti riigile osalus vähemalt 25 protsenti + üks aktsia ning kohustus säilitada peamine lennubaas Riias. Läti riigilt raha küsimine polevat praegu päevakorras.