Kõik arvamusküsitlused näitavad, et AfD saavutab Saksi-Anhalti liidumaal suure võidu. Miks on AfD teie hinnangul teie piirkonnas nii populaarne?

Ma arvan, et AfD on Saksi-Anhaltis väga populaarne, sest neil on üks selge müügiargument – migratsiooniteema ja nad seovad selle teema mõnede meie liidumaa objektiivsete probleemidega. Meil on majanduslikult keeruline olukord, demograafilised probleemid ning osa elanikest ei ole praeguse valitsusega rahul. AfD pakub neile võimalust näidata, et nad ei toeta enam senist valitsust. Lisaks on neil väga veenev esinumber. Ulrich Siegmund mõjub AfD-d toetavatele inimestele veenvalt.

Milles seisneb Ulrich Siegmundi fenomen?

Ma arvan, et ta on justkui õpikunäide populistist. Ta on justkui populisti rollimudel. Ta on tark ja noor ning oskab oma sõnumeid hästi müüa, kuid väldib tegelike poliitiliste lahenduste pakkumist või arutelu selle üle, millised oleksid Saksi-Anhalti jaoks õiged poliitilised lahendused.

Kui temalt näiteks küsitakse: "Kas te kavatsete tõesti valitsusse saades esimesest päevast kõik migrandid riigist välja saata?", vastab ta: "Ei, ei, ei, me tahame lihtsalt suurendada survet institutsioonidele ja piirata nende võimalusi" ja nii edasi. Seega loed parteiprogrammist üht, aga kui keegi esitab kriitilisi küsimusi, siis hakkab ta mõnevõrra vältima neid väga rangeid lahendusi, mis nad oma programmi kirjutanud on.

Teiseks, ta läheb inimeste juurde. Ta seob oma tegevuse millegagi, mis on siin Ida-Saksamaal populaarne. Näiteks kasutab ta ideed sõita koos võimalike valijatega vanade mootorratastega. Tema valijad mõtlevad: "Ta on üks meie seast. Ta ei ole mingi eliiditegelane, vaid tuleb meie juurde. Ma ei tea, ta sööb meiega vorsti ja sõidab koos meiega mootorrattaga." Nii et ta on väga populistlik poliitik.

Te mainisite, et Saksi-Anhaltis on ka tegelikke probleeme, näiteks majanduse ja demograafiaga. Kas saaksite paari lausega selgitada, mida te täpsemalt silmas peate?

Pärast Saksamaa taasühinemist 1990. aastal seisime siin silmitsi mitmesuguste probleemidega. Vanad tööstusharud suleti, sest need ei suutnud globaliseerunud majanduses ellu jääda. Seega toimusid tööstussektoris suured struktuurimuutused.

Paljud inimesed lahkusid pärast taasühinemist Saksi-Anhaltist ning see on omakorda kaasa toonud demograafilisi tagajärgi. Elanikkonna keskmine vanus on väga kõrge ning seetõttu tuleb lahendada näiteks tervishoiusektoriga seotud küsimusi.

Praegu seisame Saksamaal silmitsi ka majanduslike raskustega. Te olete ilmselt kuulnud Volkswageni kriisist. Tegemist on väga suure tööandjaga ja paljud Saksi-Anhalti elanikud käivad Volkswagenis tööl. Neil on hirm oma töökoha kaotamise ees. Ka autotööstuse tarneahelaga seotud ettevõtted asuvad Saksi-Anhaltis ning seisavad samuti raskustega silmitsi. Viimastel aastakümnetel on toimunud palju erinevaid muutusi. Alates 1990. aastast on olnud esimene suur üleminek, seejärel üleminek fossiilkütustel põhinevalt tööstuselt kliimasõbralikumale tööstusele ja nii edasi. Kõiki neid struktuurimuutusi on inimestel väga raske mõista ja nendega toime tulla. Mõnikord ma mõtlen, et inimesed tahavad lihtsalt taas suuremat turvatunnet.

AfD lubab neile sisuliselt: lähme tagasi 30 aasta tagusesse olukorda. Samas oli töötus 30 aastat tagasi palju suurem kui praegu. Aga nad räägivad vanadest headest aegadest – sellest, et varem oli kõik parem ja nostalgiast varasemate aegade järele. Need aga ei ole reaalsed poliitilised lahendused nende probleemidega tegelemiseks ega nende lahendamiseks.

Teine oluline aspekt on see, et Saksi-Anhaltis on tehtud suuri investeeringuid taastuvenergiasse. Viimastel aastatel on ehitatud palju tuuleparke ning selles osas kuulub Saksi-Anhalt Saksamaa liidumaade seas esirinda. Taastuvenergia ja sellega seotud uued tööstusharud on Saksi-Anhalti majanduse jaoks väga olulised.

Küsimus on selles, mis hakkab juhtuma, sest AfD on kliimakaitse vastu ning soovib vähendada tuuleenergia, taastuvenergia ja muu sellise rahastamist. See võib tähendada, et isegi edukad tööstusharud ei pruugi ellu jääda. Ma ei tea, mis juhtub, kuid see võib tuua Saksamaa majandusele tõsist kahju.

Või võib-olla muudavad nad oma tegevust siis, kui nad tegelikult võimule saavad. Ka see on võimalik.

Jah, see on avatud küsimus. Nad lubavad palju ja me ei tea, kas nad suudavad kõik need lubadused ka ellu viia.

Eestlastel on endiselt raske mõista, miks AfD on populaarne eriti Ida-Saksamaal. Kuidas saavad Ida-Saksamaa inimesed, kes kuulusid varem Nõukogude blokki, tunda sümpaatiat erakonna vastu, mida seostatakse Venemaaga? Kuidas seda selgitada?

Kõigepealt tahaksin seda natuke täpsustada, sest AfD tõus on nähtus, mida me võime praegu täheldada kogu Saksamaal. Isegi üleriigilisel tasandil on AfD praegu küsitluste järgi tugevam kui CDU. Seega teeksin siin väikese täpsustuse: ma ütleksin, et tegemist on üldise nähtusega.

Jah, aga enne seda oli see Ida-Saksamaal populaarsem.

Jah, see on tõsi, kuid AfD tõusu võib täheldada kogu riigis. Aga see on väga hea küsimus.

Ma arvan, et siin on seos ühelt poolt selle arusaamaga, et minevikus oli kõik rohkem organiseeritud ja lihtsamini mõistetav, ning teiselt poolt sellega, et meil on praegu väga palju kriise. Neid on tõesti keeruline mõista — nii tavakodanikel kui ka teadlastel.

Meil oli Covid-19 pandeemia, meil on Venemaa sõda Ukraina vastu ja nüüd on meil ka USA sõda Iraanis ning nii edasi. Seega on praegu palju keerulisi olukordi ja raskusi ning mõnikord vajavad inimesed midagi, millega nad saavad end seostada. Ida-Saksamaal on endiselt inimesi, kes endise SDV (Saksa Demokraatliku Vabariigi) vaimus usuvad rohkem sõprusesse Venemaaga kui sõprusesse USA-ga.

Ja tundub, et nad mõnikord unustavad, milline olukord tegelikult oli, sest SDV-s oli ka väga palju probleeme – majanduslikud raskused, sõnavabaduse puudumine ja muud sellised asjad. Seega on seda üsna raske mõista.

Aga see, mida AfD lubab, on umbes selline: jah, bensiini hinnad on väga kõrged, seega võiksime hakata seda taas Venemaalt importima, et energia hinnad langeksid. Miks mitte Venemaaga rääkida? Meil pole ju probleeme – me peaksime Venemaaga läbi rääkima sõja lõpetamise ja muude selliste küsimuste üle. Aga nad unustavad täielikult, et Venemaaga selles küsimuses läbirääkimiste pidamine saab olema väga-väga keeruline.

Jah, ja see on veidi skisofreeniline olukord ka selles mõttes, et mitmed riigiasutused on AfD-d nimetanud äärmuslikuks organisatsiooniks. Samal ajal hääletab nende poolt 40 protsenti inimestest, nii et nad on juba peavoolupartei. Kas see on omamoodi skisofreeniline olukord?

Jah, ma ütleksin, et AfD külvab väga palju umbusku olemasolevate institutsioonide suhtes. Nad väidavad, et need institutsioonid tahavad takistada meil muutumast tugevamaks, ja väidavad näiteks, et eelseisvaid pühapäevaseid valimisi manipuleerivad praegu võimul olevad erakonnad ja nii edasi.

Ja ma arvan, et Ukraina küsimus on üks vastustest, mida AfD annab siis, kui neilt küsitakse, kuidas nad oma ideid rahastada kavatsevad. Nad ütlevad: "Me kulutame palju raha halbadele asjadele ja kõigepealt tahaksime kärpida Ukrainale antavat abi." Aga Saksi-Anhalti liidumaa tasandil seda muidugi teha ei saa.

Mida on peavooluparteid valesti teinud ja mis hakkab juhtuma? Mida tähendaks Saksamaa poliitika jaoks üldiselt see, kui AfD saavutaks Saksimaa-Anhalti liidumaa valimistel suure võidu? Võib-olla on meil varsti ka AfD-st pärit liidukantsler.

Ma ei tea, aga ma ütleksin, et väljakujunenud erakonnad, nagu sotsiaaldemokraadid või CDU on… Praegu on maailmas väga palju erinevaid kriise, mis loomulikult mõjutavad ka Saksamaa poliitikat, ning riigi tasandil on väga raske neile lahendusi leida või neid kriise lahendada.

See tekitab osas elanikkonnast pettumust, sest inimesed tunnevad, et need erakonnad ei suuda neile kriisidele veenvaid vastuseid anda. Kuid paljusid neist probleemidest ei saa Saksamaa üksi mõjutada.

Viimastel aastatel on olnud palju kriise ja arenguid, mille puhul on tundunud, et väljakujunenud erakonnad ei suuda leida sobivaid lahendusi, mis tavainimesi päriselt aitaksid. AfD kasutab seda narratiivi ja kujundab selle ümber lihtsa sõnumi: "Te olete tavalised töötajad ja väljakujunenud erakonnad ei saa teie heaks midagi teha. Mõelge näiteks sellele, kui palju te bensiinijaamas maksate." Aga see on väga lihtsustatud arusaam sellest, mis tegelikult toimub, millised on selle tagajärjed ja kui palju saab riigi valitsus üldse tegelikult teha.

Ja järgmisena ütleksin ma seda, et nende erinevate erakondade traditsiooniline valijaskond ei ole enam nii ühetaoline. Näiteks sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt olnud töölisklassi erakond, kuid meil ei ole enam selliseid traditsioonilisi tööstusharusid nii suure hulga töötajatega nagu 50 aastat tagasi. Seega on toimunud mõningaid muutusi selles, millised ühiskonnagrupid erinevaid erakondi toetavad. Olukord on nüüd keerulisem ja see on omakorda viinud ka uute erakondade tekkimiseni.

Üks edukas uus erakond oli roheliste partei, mis asutati 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses. Seejärel leidsid mõned inimesed, et sotsiaaldemokraadid on liiga parempoolsed, ning meil tekkis veel üks edukas uus erakond – Vasakpartei.

Ja siis on osa valijaid, kes ei ole veendunud, et sotsiaaldemokraatide ja Kristlik-Demokraatliku Liidu koalitsioon on edukas mudel, sest nende arvates ei ole CDU enam piisavalt konservatiivne. Nad leiavad näiteks, et CDU on liiga migratsioonisõbralik või liiga Euroopa Liitu toetav. Siit saab taas uue eduka erakonna asutada. See erakond võiks öelda: "Me oleme Euroopa Liidu vastu, me ei taha enam eurot, me ei taha enam mingit sisserännet" ja nii edasi. Selline erakond suudab leida endale koha erakonnasüsteemis, käsitledes teemasid, mida teised erakonnad enam veenvalt ei esinda.

Mida teie arvate – milline mõju on nendel valimistel Saksamaa poliitikale ja näiteks Berliini valitsusele?

Ma arvan, et mõju sellel kindlasti on, sest Berliini valitsus on… Seda on väljaspool Saksamaad elavatele inimestele üsna raske selgitada. Neil on olnud mõningaid probleeme ja konflikte ning nad vahetasid paar nädalat tagasi välja mõned ministrid. Ka meie kantsler Friedrich Merz ei ole küsitluste põhjal elanikkonna seas kuigi populaarne. Seega võiks AfD suur edu ja teisalt CDU nõrk tulemus Saksi-Anhalti liidumaal olla omamoodi lakmuspaberiks, mis näitab, kui palju toetavad valijad endiselt valitsust Berliinis. See toob kaasa arutelu selle üle, kas praegune koalitsioon on ikka õige, kas see on ikka õige valitsus, ning see paneb Saksamaa valitsuse suuremat surve alla.