"See on rängim valimiskaotus, mille Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) on aastate, lausa aastakümnete jooksul saanud," nentis löödud Merz pressikonverentsil, mis toimus päev pärast valimisi. "Loomulikult peavad sellel olema tagajärjed."

Samuti möönis Merz, et erakonna lüüasaamises mängisid rolli tema enda madalad toetusnumbrid ja kriitika, mille kohaselt on valitsus reforme liiga aeglaselt ellu viinud.

"Tean, et olin valimiskampaanias pidevalt teemaks. Teame, et ka reformid olid kampaanias läbiv teema," märkis kantsler. "Peame püüdma – kaasa arvatud ma ise – jõuda inimesteni tõhusamalt ja kõnetada neid paremini ka emotsionaalsel tasandil."

Hoolimata kaotusest lubas 70-aastane kantsler jätkata oluliste poliitiliste uuendustega valdkondades, mis ulatuvad majandusest pensionisüsteemi ja tervishoiuni. 

"Sihikindlus jätkata reformide kursil püsib murdmatu," sõnas ta. "Teadvustan siiski, et pelgalt matemaatilistest ja majanduslikest põhjendustest ei piisa. Peame neid reforme paremini selgitama. Küsimus pole ei rohkemas ega vähemas kui riigi tulevikus ning meie laste ja lastelaste võimalustes."

Valimistulemus võib panna proovile Saksamaa peavooluerakondade, sealhulgas Merzi CDU pikaajalise keeldumise teha AfD-ga koostööd – seda poliitikat tuntakse "tulemüüri" nime all.

"Tulemus raputab erakonda kuni alustaladeni. Me ei saa lihtsalt endistviisi jätkata, ei saa mina ega saa ka föderaalvalitsus," ütles Merz ajalehe Bild teatel.

"Meil on tugev põhiseadus; meil on olemas kõik vahendid, et kaitsta põhiseadust paremäärmusliku liidumaa valitsuse eest – kuid meie erakonnasüsteemis on toimumas tektooniline nihe," lisas kantsler.

Riiklikul tasandil valitsuskoalitsiooni juhtiv CDU kogus vaid 17 protsenti häältest, samas kui sisserändevastane ja Venemaa-meelne AfD pälvis peaaegu 44 protsendi valijate toetuse.

Arvamusküsitluste kohaselt on Merz kaasaegse Saksamaa ajaloo ebapopulaarseim kantsler. Lähinädalatel ja järgmisel aastal ootavad ees uued liidumaade valimised. Ta loodab, et reformid ja suuremad kulutused teatud valdkondades turgutavad Euroopa suurimat majandust.

Valimised kaotanud Saksi-Anhalti senine CDU peaminister Sven Schulze tunnistas, et AfD, kellel jäi ainuvõimust puudu vaid napp arv kohti, sai õiguse proovida valitsusenamuse moodustamist. "Meie oleme opositsioon – valitsemismandaat kuulub nüüd AfD-le," tõdes Schulze Merzi kõrval seistes.

AfD sai Saksi-Anhalti parlamendis 83 kohast 39 ja meelitab nüüd Merzi konservatiivide ridadesse kuuluvaid seadusandjaid üles toetama nende püüdlust asuda liidumaad juhtima. See oleks esimene kord sõjajärgsel Saksamaal, kui äärmusparempoolne erakond haarab liidumaa tasandil võimu.

AfD riiklik kaasesimees Tino Chrupalla kutsus CDU saadikuid üles võimaldama Saksi-Anhaltis "paremtsentristlikku konservatiivset enamust".

"Erakondlikud mängud peaksid tõesti jääma minevikku," ütles Chrupalla Saksa raadiole, viidates tulemüüripoliitikale.

Erakonna esikandidaat liidumaal Ulrich Siegmund lubas pidada läbirääkimisi erinevate fraktsioonidega. Ta meenutas, kuidas valimiskampaania ajal tegi üks CDU linnapea AfD-le annetuse, märkides, et "selles erakonnas näib olevat säilinud veel raasuke tervet mõistust".

Ainus Saksamaa erakond, mis väljendas valmisolekut AfD-ga koostööd teha, on populistlik vasakpartei BSW. Esmaspäeval toetasid nad Chrupalla kriitikat tulemüüripoliitika aadressil.