AfD saavutas ülekaaluka võidu ning erakond peaks saama liidumaa parlamendis 83 kohast 39. Paremtsentristlik kristlik-demokraatlik liit (CDU) kogus 17,2 protsenti häältest ja peaks saama 15 kohta.

Sotsiaaldemokraatlik erakond (SPD) sai 9,3 protsenti häältest ning peaks saama kaheksa kohta. Rohelised kogusid 8,9 protsenti häältest ja peaksid samuti saama kaheksa kohta.

Esialgsete tulemuste kohaselt ületasid vasakpopulistlikud erakonnad Die Linke ja Sahra Wagenknechti Liit (BSW) samuti liidumaa parlamenti pääsemiseks vajaliku viieprotsendise künnise. Die Linke kogus 8,6 protsenti häältest ning saab kaheksa kohta. BSW kogus 5,3 protsenti häältest ja saab viis kohta.

Ajalehe The Wall Street Journal hinnangul saavutas AfD ajaloolise võidu, kuid jäi napilt ilma parlamendienamusest. Valimistulemuse järel seisab kantsler Friedrich Merzi CDU aga valikute ees, mis võivad määrata Saksamaa valitsuse saatuse.

CDU peab otsustama, kas säilitada AfD suhtes kehtiv tulemüür või teha populistidega koostööd. AfD võimulepääs oleks samas oluline pretsedent, kuna tegemist oleks esimese paremäärmuslikuks peetava liidumaavalitsusega pärast Teist maailmasõda. 

Merz ise on välistanud igasuguse koostöö AfD-ga. Ta võib nüüd jätkata AfD suhtes kehtivat poliitikat ja moodustada AfD-vastase koalitsiooni, kuid see võiks tekitada CDU-s tugevat vastuseisu ja süvendada erakonna sisemist lõhet. 

Teine võimalus oleks lubada Saksi-Anhalti CDU-l teha passiivset koostööd AfD-ga, mis võiks aga lõhkuda Merzi juhitud föderaalkoalitsiooni, sest sotsiaaldemokraadid on igasuguse koostöö AfD-ga välistanud. 

Meedia teatel võib AfD võimulepääsemises veel otsustavat rolli mängida vasakpopulistlik BSW, mis kutsus üles lõpetama AfD-vastast tulemüüri. Kui BSW saadikud jääksid erapooletuks, annaks see AfD-le võimaluse moodustada vähemusvalitsus.

Pärast valimisvõitu teatas AfD kaasjuht Alice Weidel, et tema erakond tõuseb järgmistel föderaalvalimistel suurimaks parteiks.

"CDU/CSU ei suuda enam kunagi föderaalvalimisi võita. See on fakt. Vahe AfD-ga on juba 10 protsendipunkti. Ja minu eesmärk on seda vahet võimalikult kiiresti märkimisväärselt suurendada ning kasvatada (AfD) toetus järgmisteks föderaalvalimisteks vähemalt 40 protsendini," teatas Weidel. Praegu on AfD üleriigiline toetus umbes 28 protsenti. 

AfD teine kaasjuht Tino Chrupalla kritiseeris samal ajal Saksamaa toetust Ukrainale võitluses Venemaa sissetungi vastu.