USA ja Iraani konflikt hoiab naftahinnad kõrgel, suurendades inflatsioonisurvet. Euroala inflatsioon kiirenes augustis taas üle kolme protsendi. Investorid eeldavad seetõttu, et ECB karmistab septembris rahapoliitikat. 

Investorite jaoks on peamine küsimus nüüd see, kas septembrikuine intressitõus jääb viimaseks. Enamik majandusteadlasi eeldab, et ECB pärast septembrit enam intresse ei tõsta, kuna täiendav rahapoliitika karmistamine võib kahjustada majanduskasvu.

Samas kaaluvad investorid võimalust, et energiahindade tõusu tõttu peab ECB detsembris intressimäärasid veel tõstma ning järgmisel aastal võib järgneda veel üks intressitõus.

Praegu ei ole aga märke, et energiast tingitud inflatsioon oleks laiemalt veel majandusse kandunud. Majandusteadlased eeldavad, et inflatsiooni- ja majanduskasvu prognoose suures osas ei muudeta, kuigi 2026. aasta majanduskasvu prognoosi võidakse veidi tõsta. Euroala majandus on kõrgetele energia- ja gaasihindadele vaatamata osutunud seni oodatust vastupidavamaks ning ettevõtlusaktiivsus jätkab kasvamist, vahendas Reuters. 

"Nad tõstavad tõenäoliselt veidi oma 2026. aasta majanduskasvu prognoosi," ütles SEB-i ökonomist Pia Fromlet.

Euroopa Keskpangale valmistab veel muret USA sekkumine valuutaturule. Euroopa ametnikud väljendasid samuti pahameelt selle üle, et USA ei teavitanud neid tavapäraselt ette, et jeeni kursi toetamiseks tehtava sekkumise käigus müüakse eurosid, mitte dollareid.

Samal ajal on valitsuste laenukulud tõusnud, eriti Prantsusmaal ja Itaalias, kus kümneaastaste võlakirjade tootlus on tänavu kerkinud umbes 65 baaspunkti võrra. Valitsused muretsevad nüüd üha rohkem võlakoormuse pärast, mis karmistab finantstingimusi veelgi. See teeb osaliselt ära ECB töö ning keskpangal ei pruugi seetõttu olla vajadust rahapoliitikat kuigi palju karmistada.