Paljud Eesti põhikooli lõpetanud noored ei tea septembri alguses veel endiselt, kus koolis neil võimalus gümnaasiumi alustada on. Need, kes koolikoha suve jooksul teada said, pidid aga uute nõuetega leppima, mis nii vanematele kui ka noortele palju peavalu valmistasid. Olukord on õiguskantsler ja lasteombudsman Ülle Madise sõnul keeruline.

"Ma ei tahaks olla põhikoolilõpetaja. Ilmselt mitte ka minister, õpetaja ega lapsevanem – see on tõesti väga keeruline olukord," lausus Madise.

Madise sõnul on õiguskantsleri büroosse tehtud palju pöördumisi seoses uue vastvõtukorraga. Küll aga soovis ta esile tuua õiguskantsleri büroo alla kuuluva laste nõuandekogu, kes koos Lastekaitse liidu saadikutega küsitlesid enam kui 3000 noort. Sealt selgus aga lisaks gümnaasiumisse kandiseerimisele veel üks mure.

"Välja tuli see, et väga paljud pidid põhikoolis loobuma oma lemmikharrastustest. Ära jäi pillitund, treening ja sõpradega olemine ning see kõik annab ju noore enesetundes tunda. Tohutu võistluslikkus ja pinge tekitab noores tunde, et üksainus ebaõnnestumine võib justkui rikkuda kogu tema elu," ütles Madise.

Madise sõnul on kindlasti noori, kes tulevad niisuguse pingega toime, kuid suur osa lapsi siiski säärase olukorraga hakkama ei saa.

"Arvan, et ministril (haridusminister Kristina Kallas - toim) on tuline õigus – see peaks olema suurem ühiskondlik debatt, et kas me soovime niimoodi jätkata. Meie ametkonna vaatenurgast on vastus, et parem on, kui noortel on vabadust ja turvatunnet rohkem. See ei takista õppimist ja targaks saamist, vaid vastupidi, toetab seda," rõhutas õiguskantsler.

Madise loodab, et ministeerium võtab kuulda ka Eesti Õpilasesinduste liidu ettepanekuid ning ka kaalub neid.

"Veel üks asi, mis on meie ametkonnale väga südamelähedane ja mille kohta tegin esimese ettekande juba 2015. aastal, on hariduslik kihistumine. See on ju samamoodi osa probleemist, et meil on tohutu võistlus parimate gümnaasiumide kohtadele. Olgugi et gümnaasiumid annavadki üldiselt väga hea hariduse, ei pea selleks seda kadalippu üldse läbima. Soovitan veel kord kõikidel võtta ette Eesti inimarengu aruanne, seda mõttega lugeda ning mõelda Eesti ühiskonnale ja tulevikule tervikuna," lausus Madise.

Noortele ja vanematele, kel pole siiani koolikohta või kes peavad käima koolis, mis ei ole neile sugugi lähedal ega meelepärane, soovitab Madise püüda stressi ja pettumustunnet vähendada.

"Teiselt poolt ma väga loodan, et ministeerium, linnad ja vallad teevad omalt poolt parima, et noor endale meelepärase teeotsa leiaks. See on tuleviku seisukohalt väga tähtis. Sellest kirjutab ju ka inimarengu aruanne, et ükski noor, kellel tegelikult oleks võimeid saada näiteks ajuteadlaseks, ei jääks sellest võimalusest ilma lihtsalt seetõttu, et üks kontrolltöö ebaõnnestus. Või et kodus ei ole sellist majanduslikku heaolu ja võimalusi nagu kellelgi teisel või et elukoht on kuskil mujal. Eestis on iga laps ja noor kulla hinnaga. Mulle tundub, et me peame siin kõik ühiselt õla alla panema, et need probleemid saaksid kiiresti lahendatud," ütles õiguskantsler.