Õiguskantsler Ülle Madise tõusmine presidendivalimiste suursoosikuks tõstatab küsimuse, kellest võib saada selle sõltumatu põhiseadusliku institutsiooni uus juht.

Õiguskantsleri seadus ütleb, et õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Õiguskantsleri ametiaeg on seitse aastat. Kandidaadi kohta ütleb seadus veel, et tal peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist. Ta peab läbima ka julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta juba omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni hinnangul oleks juhul, kui Ülle Madisest peaks saama president, Eestis mitmeid tugeva õigustaustaga inimesi, kes sobiksid õiguskantsleriks.

"Meil on Eestis mitmeid tippadvokaate, kes sobiksid õiguskantsleriks," ütles Timpson ERR-ile. Timpson soovitas uue õiguskantsleri otsinguil vaadata ka riigikohtunike suunas. Ühtegi konkreetset nime Timpson siiski avaldada ei soovinud.

"Alar Karise viimane päev presidendina on 10. oktoober. Kui Madise saab presidendiks, on ta selle ajani veel õiguskantsler. Varem ei ole sellist asja juhtunud, et õiguskantslerist saab president," ütles Timpson.

Juhul kui praegune õiguskantsler valitakse presidendiks, lõpevad tema ametivolitused õiguskantslerina hetkel, kui ta annab vabariigi presidendi ametivande. See leiab aset 11. oktoobril.

Juriidiliselt saaks esitada ka Karis

Timpsoni sõnul saaks juriidiliselt uue õiguskantsleri esitada ka president Alar Karis, kuid see ei oleks hea tava ning seda peaks tegema tema arvates Ülle Madise.

"Õiguskantsleri valimine eeldab ka seda, et parlamendi erakondadega tuleb pidada läbirääkimisi ning ametisse määramiseks on vajalik poolthäälte enamus," selgitas ta.

Õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel ütles, et juhul, kui õiguskantsler on valitud presidendiks ja lahkub ametist, esitab kandidaadi riigikogule juba praegune president või jäetakse see ülesanne uuele presidendile. Koppeli hinnangul on see kokkuleppe ja kooskõlastamise küsimus.

"Isiklikult arvan, et see isik selgub järgmise presidendi ja lahkuva presidendi omavahelises tihedas koostöös ja konsultatsioonis," selgitas Koppel.

Põhiseaduse paragrahv 84 kohaselt ei saa presidendil ametisse astumisega olla ühtegi muud töö- ega ametikohta. See tähendab, et sellest hetkest lõpevad kõik tema volitused teistes ametites.

Ajutiseks kohusetäitjaks Olari Koppel

Kui Madise peaks valitama uueks presidendiks, jätkab õiguskantsleri tööd ajutiselt tema kohusetäitja. Selleks on riigikogu poolt ametisse kinnitatud õiguskantsleri asetäitja, kes teeb õiguskantsleri tööd ka siis, kui ametisolev õiguskantsler on näiteks puhkusel või haiguslehel või kui õiguskantslerit mingil põhjusel ametis ei ole.

Õiguskantsleri asetäitjana jätkaks Madise tööd Olari Koppel ise.

"Minevikust, president Lennart Meri ajast mäletame juhtumit, kus kuus või seitse kuud oli periood, mil riigikogu ei olnud uut õiguskantslerit ametisse kinnitanud," selgitas Koppel. "Sel ajal täidabki õiguskantsleri ülesandeid õiguskantsleri asetäitja."

Koppeli sõnul on see praegu spekulatiivne arutelu. Ta väitis, et arutelu uue õiguskantsleri nimetamise ümber saab alata alles siis, kui presidendivalimised on jõudnud nii kaugele, et praegune õiguskantsler valitakse presidendiks. Ta lisas, et sel hetkel on rääkijaks juba president.

Ülle Madise nimetati õiguskantsleriks 2015. aastal. 2021. aasta 15. detsembril nimetas riigikogu Madise õiguskantsleriks teiseks ametiajaks. Tema teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022. Esmaspäeval teatas Madise, et kandideerib ametlikult presidendiks. Pärast Isamaa ja kolme nn aknaaluse toetust talle suurenes Madise toetajate hulk 77-le. Presidendi äravalimiseks on vaja vähemalt 68 häält.