Eelnõu kiideti ülemkojas heaks 81 poolt- ja 51 vastuhäälega, erapooletuks jäi seitse senaatorit. Tegemist on olulise sammuga peaminister Giorgia Meloni püüdlustes tugevdada energiajulgeolekut ja saavutada kliimaeesmärgid, kuigi võimalike uute reaktorite ehitamiseni kulub veel aastaid, kirjutab The Associated Press.

Alamkojas juba varem heaks kiidetud seaduseelnõu loob õigusliku raamistiku uue põlvkonna tuumatehnoloogiatele. Valitsus sai volituse koostada järgmise 12 kuu jooksul rakendusaktid, mis reguleerivad reaktorite litsentseerimist, ohutusnõudeid, jäätmekäitlust ja tulevaste asukohtade kriteeriume.

Hääletusega avati Itaaliale tee tuumaenergia taaskasutuselevõtuks pärast seda, kui valijad olid selle kahel rahvahääletusel tagasi lükanud – esmalt 1986. aasta Tšornobõli katastroofi järel ja uuesti 2011. aastal pärast Jaapani Fukushima õnnetust.

Keskkonna- ja energiajulgeolekuminister Gilberto Pichetto Fratin nimetas hääletust Itaalia jaoks ajalooliseks sammuks edasi.

"Tuumaenergia ei ole minevikku naasmine," ütles Fratin. "Koos taastuvenergiaga on see tehnoloogia, mis võib tagada meie energiajulgeolekule erakordsed tulemused."

Itaalia otsib tuumaenergiast energiajulgeolekut

Meloni valitsuse hinnangul õigustavad kasvav nõudlus elektri järele, kliimaeesmärgid ja Venemaa sissetungiga Ukrainasse esile kerkinud mured energiajulgeoleku pärast tuumaenergia tagasitoomist riigi energiaportfelli.

Suurte reaktorite taaselustamise asemel keskendub valitsus väikestele moodulreaktoritele (SMR) ja teistele arenenud tehnoloogiatele, mis pooldajate sõnul on ohutumad ja kiiremini ehitatavad.

Seadus ei anna luba ühegi reaktori ehitamiseks, kuid loob regulatiivse aluse, mida on vaja tulevaste projektide esitamiseks, hindamiseks ja heakskiitmiseks.

Itaalia oli kunagi Euroopa tuumaenergia teerajajate seas ning haldas nelja reaktorit, enne kui 1987. aasta rahvahääletus programmi sisuliselt lõpetas. Sellest ajast saadik on riik sõltunud tugevalt imporditud energiast ja muutunud üheks Euroopa suurimaks naaberriikide tuumajaamades toodetud elektri tarbijaks.

Valitsuse prognooside kohaselt võib nõudlus elektri järele lähiaastatel oluliselt kasvada, kuna kodud, ettevõtted ja transport muutuvad üha enam elektrifitseerituks ning andmekeskused ja muud energiamahukad tehnoloogiad laienevad.

Tuumaenergia kogub maailmas laiemat heakskiitu

Itaalia samm langeb aega, mil Euroopas käib laiem arutelu tuumaenergia rolli üle süsinikuheitmete vähendamisel ja imporditud fossiilkütustest sõltuvuse kahandamisel. Mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa ja Poola, investeerivad uutesse tuumaprojektidesse või kavandavad suuri laiendusi.

Ka Itaalia avalikkuse suhtumine näib olevat muutunud. Uuringufirma Only Numbers 2026. aasta juunis korraldatud küsitlusest selgus, et umbes 55 protsenti itaallastest toetab uue põlvkonna tuumajaamu. Eriti tugev on toetus nooremate põlvkondade seas, kellel puuduvad otsesed mälestused Tšornobõlist.

Sellegipoolest on reaktorite ehitamiseni jäänud mitmeid suuri takistusi.

Itaalial puudub endiselt varasemast tuumaprogrammist jäänud radioaktiivsete jäätmete alaline lõppladestuspaik ning jäätmeid hoitakse jätkuvalt ajutistes hoidlates üle kogu riigi.

Samuti on oodata, et kohalikud kogukonnad hakkavad tulevastele reaktoriprojektidele ja jäätmehoidlatele vastu.

Energiaanalüütikud on seadnud kahtluse alla ka tuumaenergia majandusliku tasuvuse, viidates kõrgetele ehituskuludele ja asjaolule, et Euroopas puuduvad laiaulatuslikult töötavad ja äriliselt tõestatud SMR-projektid. 

Valdkonna hinnangul maksab üks 300-megavatine moodulreaktor kolm kuni kuus miljardit eurot, millele lisanduvad taristu- ja võrgukulud.