Pöördumisele on alla kirjutanud õdede liit, tervishoiutöötajate kutseliit, arstide liit, kliiniliste psühholoogide ja kliiniliste logopeedide kutseliit ning füsioterapeutide liit. Nende soov oli saada järgmiseks kaheks aastaks Eesti keskmisest kiiremat töötasu alammäära tõusu.

Kutseliidud toovad läbirääkimiste nurjumise põhjusena välja sotsiaalminister Karmen Jolleri ja tervisekassa otsuse, et 2027. aastal kasutatakse tervishoiutöötajate miinimumtöötasude tõstmiseks vajalik summa tervisekassa eelarve tasakaalu viimiseks.

"Õed ei ole palgaga rahul. Tihti tuuakse välja keskmine palk, kuid see teenitakse välja paljude ületundidega ning öösiti, nädalavahetustel ja pühade ajal töötades. Õdede puuduse tõttu töötavad paljud ka mitmel töökohal. Kui riik jätab palgatõusu ära, ütleb ta neile inimestele, et neid ei väärtustata ega vajata," Eesti Õdede Liidu president Kätlin Lillemaa.

Hooldustöötajate põhipalk on üle kolmandiku võrra madalam riigi keskmisest ja töötasu jõuab keskmisele lähemale vaid tänu öö- ja ületundidele.

Eestis on juba praegu puudus nii arstidest, õdedest kui teistest tervishoiuspetsialistidest. Kui töötasu ei vasta koormusele ja vastutusele, on oht, et töötajaid jääb veel vähemaks, märgivad kutseliidud.

"Sotsiaalminister ja tervisekassa nõukogu esimees Karmen Joller vastutab meie tervishoiu toimimise ja rahastamise eest, seetõttu on tema kohalolek kollektiivlepingu läbirääkimistel väga vajalik. Kahjuks pidas minister paljuks tervishoiutöötajate ja tööandjatega ühise laua taha istuda," seisab liitude pöördumises.

Tervisekassa finantsprognoosis pole tervishoiutöötajate palgatõusuks järgmisel aastal lisaraha ette nähtud.