Politico teatel andis Mélenchon märku, et soovib ümber kujundada Euroopa Liidu (EL) koostöö ühe alustaladest. Mélenchon hinnangul teenib Prantsusmaa ja Saksamaa partnerlus eelkõige viimase huve, mis võimaldab Berliinil oma majanduspoliitikat suruda peale ülejäänud Euroopa Liidule. 

Kuigi Prantsusmaa presidendivalimisteni on jäänud veel üheksa kuud, siis viimased küsitlused näitavad, et Mélenchon võib pääseda teise vooru. Seal läheks ta vastamisi Le Peniga, kellele ta tõenäoliselt kaotaks.

Mélenchon on varemgi kritiseerinud Saksamaa majandusmudelit ning teatas sel kuul, et ei kavatse järgida president Emmanuel Macroni ja kantsler Friedrich Merzi hiljutisi kokkuleppeid, mis puudutavad muu hulgas tuumaheidutust ja tööstuspoliitikat.

Berliinis jälgitakse Mélenchoni tõusu murelikult, sest teda peetakse ohuks Prantsusmaa ja Saksamaa koostööle ning EL-i ühtsusele.

"Mélenchoni poliitilised seisukohad Euroopa poliitika võtmeküsimustes, tema vaenulikkus Saksamaa suhtes. Need teeksid temast tohutu probleemi Prantsuse-Saksa koostööle," ütles Merzi kodupartei CDU poliitik Roland Theis. 

"Mélenchoni saamine presidendiks muudaks kahepoolse ja Euroopa-sisese koostöö kõrgeimal tasemel märgatavalt keerulisemaks," ütles roheliste parlamendisaadik ja Bundestagi Euroopa asjade komisjoni juht Anton Hofreiter. 

Politico kirjutab, et Mélenchoni vastumeelsus Brüsseli ja Berliini suhtes tuleneb ka tema ideoloogiast.

"Sakslased suruvad Euroopale peale ordoliberalismi (Saksamaal välja kujunenenud majandusfilosoofia, mille järgi peab riik looma selged reeglid turumajanduse toimimiseks, kuid sekkuma majandusse võimalikult vähe – toim). Me ei ole Euroopa-vastased, me oleme ordoliberalismi vastu," ütles Le Peni liitlane Aurélien Taché. 

Mélenchon soovib tugevdada suhteid Hiina ja Aafrika riikidega, peab USA-d imperialistlikuks ohuks ning eelistab vabaturumajandusele plaanimajandust. Mélenchon kritiseerib veel Saksamaa taasrelvastumist. 

Mélenchon soovib Prantsusmaa NATO-st välja viia, põhjendades seda USA avalikult vaenuliku suhtumisega NATO-sse. Selle asemel toetab ta Euroopa Liidu lepingu artiklit 42, mis kohustab liikmesriike relvastatud rünnaku korral üksteist abistama.

Mélenchon leiab veel, et Prantsusmaa ei peaks olema seotud ühe kindla geopoliitilise blokiga. Ta arvab, et EL on liiga tihedalt seotud USA ja NATO-ga.  

Berliin keskendub siiski praegu rohkem võimalusele, et hoopis Le Pen võib võita järgmised valimised. Le Pen on proovinud Rahvusrinnet (RN) distantseerida oma isa tihti rassistlikuks ning antisemiitlikuks peetud taustast. Teda peetakse siiski euroskeptikuks, kes on lubanud kärpida Prantsusmaa panust Euroopa Liitu.

Prantsusmaa tsentristlik parlamendisaadik Frédéric Petit ütles samas, et Prantsusmaa ja Saksamaa suhted on piisavalt tugevad ning peaksid vastu ka võimalikule "valimisõnnetusele".

"Prantsuse-Saksa suhteid, mida toetab enamik valijaid mõlemas riigis, ei seataks mitte mingil juhul kahtluse alla. On olemas topeltkodakondsusega inimesed, ühised organisatsioonid ja poliitikad, mida pole võimalik, sõltumata sellest, kes saab järgmiseks presidendiks, koheselt tühistada," ütles Petit.