ERMI-i muutmine avalik-õiguslikuks asutuseks on valdkonnas tuliselt heaks kiidetud, küll aga tekitab ministeeriumi koostatud eelnõu mäluasutuste esindusorganisatsioonides küsimusi – eriti terav murekoht on, et plaanitav nõukogu moodustamise kord ei taga muuseumi sisulist sõltumatust ning ERM-i rahastamisskeem pole piisavalt järjepidev.

Eelnõu kohaselt saaks kultuuriminister määrata nõukogu enamuse omal käel ja ilma avaliku protsessita.

"Tahaks nõukogus näha laiapindsust ja läbipaistvust. Kui täitevvõim saab ise omal käel määrata enamuse, ei anna see tegelikult kuigi palju usku, et sellise väärika asutuse juhtimine saaks olla päevapoliitikast puutumatu – täiesti puutumatu pole see muidugi kunagi –, aga karta on, et juhtimine saab olema väga palju mõjutatud poliitilistest hoovustest. Meil on väga selge veendumus, et muuseum peab oma ülesannete täitmiseks olema sisuliselt vaba ja autonoomne. See ongi kõige suurem mure," selgitas Viltrop.

Küsimusele, miks politiseerimist nõnda teravalt kardetakse ja kas taustal on konkreetseid näiteid survestamisest, vastas Viltrop, et eesmärk on vaadata eelkõige ennetavalt tulevikku.

"Vaataksime pigem ennetavalt ette. Loomulikult võiksid liberaalses demokraatlikus keskkonnas kokkulepped ja poliitiline kultuur toimida, küll aga näeme Euroopas väga erinevaid arenguid, sealhulgas demokraatia vähikäiku. Seadusloome võiks olla pikema vaatega kui see, mis meil täna on – meil on praegu võimalus kaitsta Eesti Rahva Muuseumi tulevikus võimalike illiberaalsete arengute eest," lausus Viltrop.

Muuseumi sõltumatuse ja laiapindsuse tagamiseks pakkusid kolm valdkondlikku organisatsiooni ministeeriumile välja kaks alternatiivset mudelit.

Esiteks seitsmeliikmeline nõukogu, kus on kaks muuseumivaldkonna esindajat, üks Eesti teaduste akadeemia ja üks Tartu ülikooli esindaja, kaks kultuuriministri nimetatud liiget ning üks avalikult ja kompetentsipõhiselt nõukogu enda valitud liige. Teiseks variandiks pakkusid nad välja viieliikmelise nõukogu, kus oleks kaks muuseumivaldkonna esindajat, üks teaduste akadeemia esindaja ja kaks kultuuriministri nimetatud liiget.

Viltropi sõnul tagaksid mõlemad mudelid ministeeriumi esindatuse ja järelevalve, kuid hoiaksid ära juhtimise koondumise vaid täitevvõimu kätte.

Uued ülesanded eeldavad pikaajalist rahastust

Tulevikus peaks ERM-ist saama muuseumivaldkonna keskne organisatsioon, kes võtab enda kanda ka valdkonnaülese konserveerimise (koos Kanutiga) ja teadustöö edendamise. Samas pole ministeeriumil plaanis ERM-ile lisavahendeid eraldada.

"Kui ERM tervikuna vahendeid juurde ei saa, siis tekib küsimus, kuidas plaanitakse laveerida tänaste rohkete ülesannete ja valdkonnaülese vastutuse vahel. Mismoodi see toimiks? Võiks läbi mõelda, kas ERM-i peaks toetama rahaliselt nii, et ta suudaks seda rolli kanda. ERR-i näitel näeme arutelusid, et rahastus võiks olla pikem kui üks aasta. Julgustame sedasama praktikat kaaluma ka ERM-i puhul, sest muuseumiprotsessid on palju pikemad kui üheaastased tsüklid – teadus- ja konserveerimistöö kestab sageli kauem kui üks aasta," rääkis Viltrop.

Viltropi sõnul ei saa ERM-i avalik-õiguslikuks muutmine olla vaid vormiline lüke. "Sellega peab kaasnema valdkonnaülene vastutus ja organisatsioon peab saama võimaluse seda vastutust ka välja kanda," lausus ta.

Muuseumiühingu, Eesti muuseumide liidu ja ICOM Eesti rahvuskomitee esitatud tagasiside ja ühised seisukohad võetakse arutlusele järgmisel nädalal kogunevas muuseuminõukogus, kus loodetakse kultuuriministriga teemat vahetult arutada.

"Oleme saatnud tagasiside ja pannud kolme muuseumivaldkonna organisatsiooniga oma seisukohad ühiselt kokku. Järgmise sammuna koguneb järgmisel nädalal muuseuminõukogu, kus kõik need organisatsioonid on esindatud, ning loodame neid küsimusi ministriga täpsemalt arutada. Küllap tuleb ettepanekutele ka kirjalik vastus," lausus Viltrop.

"Praegu loodame, et saame võimaluse selgitada, miks meie ettepanekud on olulised. Kui neid kuulda ei võeta, peame mõtlema järgmistele sammudele," sõnas Viltrop.

Kultuuriministeeriumist öeldi ERR-ile, et muuseumiseaduse eelnõu kooskõlastusringi tähtaeg on kolmapäeval, ning et ministeerium arutab seda lähinädalatel.

Praeguse ajakava kohaselt jõustuks seadus järgmise aasta 1. aprillil, mil tekib ERM avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Kogu üleminekuprotsess ning tegevuste ja kohustuste üleandmine peaks lõpule jõudma 2028. aastaks.