Tööinspektsiooni teatel ei tähenda see siiski, et edaspidi võib iga tööpäev alata alkomeetrisse puhumisega. Uue korra järgi võib tööandja kontrollida töötaja joovet siis, kui selleks on põhjendatud kahtlus. Näiteks võib kahtlus tekkida juhul, kui töötaja käitumine on tavapärasest erinev, tema kõne on ebaselge või tal esinevad muud võimalikule joobele viitavad tunnused.

Erand kehtib töökohtadel, kus joobes töötamine võib kaasa tuua eriti raskeid tagajärgi. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või ta viibib sellise ohuga seotud töökeskkonnas, võib tööandja joovet kontrollida ka ilma põhjendatud kahtluseta. See võib puudutada näiteks bussi- ja veoautojuhte, ohtlike masinate operaatoreid või ehitustööde tegijaid.

Muudatuse eesmärk on ennetada tööõnnetusi ja kaitsta nii töötajat ennast kui ka tema kolleege ning teisi inimesi.

Tööandja ei saa joobekontrolli korraldada oma äranägemise järgi. Enne kontrollimist peab olema kehtestatud kirjalik kord, mida on tutvustatud kõigile töötajatele. Selles peab olema selgelt kirjas, kuidas kontroll toimub, mida peetakse positiivseks tulemuseks, millised võivad olla selle tagajärjed ning mis juhtub siis, kui töötaja kontrollimisest keeldub. Samuti peab olema tagatud töötaja õiguste kaitse ja võimalus mõõtmistulemust vaidlustada.

Tööandja võib joobekontrolli andmeid säilitada kuni kolm aastat mõõtmise kuupäevast arvates.

Tööinspektsioon rõhutab, et joobekontrolli eesmärk peab olema tööohutuse tagamine, mitte töötajate põhjendamatu kontrollimine.