Katoliiklastel on umbes 10 000 pühakut. Pühakute registrit hakati pidama 8. sajandist ning esimene pühak oli pärit Saksamaalt.

"Viimasel ajal nii palju ei ole neid kanoniseeritud, valdavalt ikka tulevad keskajast, aga jah, kusagil 10 000 ringis on kõiki ametlikult kanoniseeritud pühakuid," ütles Tallinna piiskopkonna postulaator Marge Paas.

"Minu jaoks on pühakutel üpris eriline tähendus. Nagu öeldakse, siis pühakud ei ole inimesed, kes teevad erilisi asju, vaid kes teevad tavalisi asju erilisel viisil. Minu jaoks on pühakud eeskuju," lausus katoliiklane Angelo Maiuri.

Kõige kuulsam Eestis käinud pühak on paavst Johannes Paulus II ja tema reliikvia on Tallinna piiskopkonnal olemas ja see on piisake verd. Reliikviate kategooriaid on kolm ning nende alla käivad näiteks ka riided, mida pühak kandis, ja esemed, mida ta kasutas.

"Me kasutame reliikviaid, need on abiks meie palvetamisel ja ühtlasi läbi reliikviate me suhtleme pühakutega," ütles Paas.

Millal võiks paavst pühakuks kuulutada õndsa Eduard Profittlichi, kes elas ja tegutses Eestis, ei oska keegi arvata. Tema õndsaks kuulutamine oli suur samm sellel teel. Luterlastel pühakuid pole, kuid kõigi pühakute päeva peavad ka nemad.

"Kõik need elulood, mis kaasnevad pühakutega, need on meile kindlasti kõigile head juhatused, teenäitajad usukogemuse saamisel. Vahet ei ole, kas oled protestant, õigeusklik või katoliiklane, pühakutelt on meil kõigil õppida," lausus EELK Tallinna praostkonna praost Jaak Aus.