Kultuurkapital saab raha peamiselt kolme sorti pahedelt. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 protsenti moodustab laias laastus poole kultuurkapitali eelarvest. Teine pool tuleb hasartmänguritelt, millest omakorda kolmandik Eesti Lotost, teine kolmandik kasiinodest ja viimane osa veebikasiinodelt ehk kaughasartmängumaksust.

Kui neli aastat tagasi oli aktsiiside ja hasartmängumaksu tulu võrdselt 16 miljonit eurot, siis viimasel paaril aastal on mänguritelt tulev raha olnud umbes kümne miljoni võrra suurem kui aktsiisitulu. Seejuures on kasvanud just veebikasiinodelt saadava maksu osakaal. Aasta tagasi otsustatud maksulangetusega oli eeldus, et mängukorraldajaid tuleb juurde ja see raha kasvab veelgi. Nüüd on selge, et nii pole läinud.

"Hasartmängumaksu määra vähendamine oli täiesti põhjendamatu samm. Uusi kliente juurde ei too ja kaotame ainult turus. Omaette jutt on see, miks ei too uusi kliente juurde. Põhjus on selles, et kõik Euroopa riigid täna sulgevad oma turud. See oli ette teada, kellelegi ei meeldi, et Eesti litsentsiga või Malta litsentsiga või kelle iganes litsentsiga tullakse kas Soome, Rootsi või Saksa turule ja korjatakse sealt raha ära," lausus kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.

Seega kaob raha nii teiste riikide reeglimuudatuste tõttu kui ka meie maksuvähenduse tõttu. Kõige rohkem kulub kultuurkapitalil toetuste jagamiseks valdkondlike sihtkapitalide kaudu. Neid on kokku kaheksa, igaühe eelarve umbes neli miljonit eurot. Lisaks maakondlikud ekspertgrupid, kus saavad väiksemaid summasid mitmesugused projektid, kultuuritegelased, kollektiivid ja paljud teised.

Kultuurkapitali eelarve vähenemisel vähendatakse ühtlaselt kõigi nende sihtkapitalide kasutuses olevaid summasid.

Hasartmängumaksu vähenemine mõjutab otseselt ka kultuuriehitiste rahastamist. Riigile laekunud maksust umbes pool läheb kultuurkapitalile ja sellest omakorda pool otse kultuuriehitiste potti. Praegu kulub kulkal kõige rohkem telemaja ehitusele, mõnevõrra rahastatakse Tartu Siurut, õige pea peaks rahasoovid hakkama tulema Tallinna filmilinnakult. Estonia juurdeehituse üle käib veel vaidlus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal on praeguseks pausile pandud.

Paljassaares saab loodetavasti filmilinnaku ehitusega juba uuel aastal pihta hakata.

"Meie rahastus on niikuinii jaotatud aastate peale. Koguinvesteering, 25 miljonit, ei laekunud Tallinnfilmi arvele, meil ei ole kuskil sellist kohta, kust seda kapaga võtta. See laekub teatud osadena ja me oleme niikuinii planeerinud, et aktiivsetel ehitusaastatel tuleb kaasata laenuraha. Kui nüüd peaks kultuurkapitali makse muutuma väiksemaks, siis tõenäoliselt finantsinstrumendi kasutamise aeg pikeneb ehk et laen potentsiaalselt läheb kallimaks, mis tähendab vähem vahendeid sisulisele asjale," ütles Tallinnfilmi juht Joonas Tartu.

"Ehitus ei lükku edasi, sellepärast ongi lepingusse sisse kirjutatud kultuurkapitali ja (Tartu) linna vahel, et kui peaks minema nii, et kultuurkapitalil pole kindlaks perioodiks piisavalt raha, siis on ette nähtud, et võetakse laenu. On kokku lepitud, laenukulud on kultuurkapitali kulud ehk ehitus läheb edasi omasoodu. Kas seda finantseeritakse otse kultuurkapitali maksetest või osaliselt laenumaksetest, see on täiesti eraldi küsimus," lausus Siuru juht Aavo Kokk.

Riigikogus käib vilgas töö selle nimel, et raha kadumisele pidurit tõmmata. Isamaalt on tulnud eelnõu tõsta kaughasartmängumaks seitsme protsendi peale, nii nagu see oleks algselt pidanud olema sel aastal. Reformierakonnas nähakse parema ja kiirema lahendusena maksulangetuse peatamist. Nimelt peaks kaughasartmängumaks langema ühtlaselt poole protsendi võrra veel paaril järgneval aastal.

"Kui me maksu tõstame, siis kehtib kuue kuu nõue, sest see peaks olema etteaimatav – ettevõtted, maksumaksjad saaksid sellega arvestada. Eelnõus on sees, et see jõustuks vastuvõtmisest kuue kuu jooksul. Aga kui me vaatame kalendrisse praegu, siis see juhtuks kuskil mais, juunis, juulis järgmisel aastal, aga 1. jaanuarist me jälle kaotaksime maksulangetuse tõttu, mis on seaduses kirjas. Ehk et minu hinnangul oleks otstarbekas kõigepealt panna pidur peale sellele, et maks rohkem ei langeks, et me ei kaotaks sealt raha," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev (Reformierakond).

Parlamendis on poliitikuid, kes pooldavad veel ootamist, et ehk tasub maksulangetus end siiski ära. Kuigi mängukorraldajaid on vähe juurde tulnud, on veebikasiinode käive üksjagu kasvanud. Tõsi, mitte küll piisavalt, et tasandada maksulangetusest saamata jäänud raha.

Koalitsioonis on neid, kes pooldavad Isamaa lahendust tõsta maks võimalikult kiiresti kõrgeks tagasi. Ja on neid, kes sooviks kohe pidurdamist ja seejärel järgmiste otsuste tegemist. Milline variant peale jääb, võiks olla selge umbes kuu aja pärast.

Allikmaa sõnul on kindlasti parem kohe maksulangetus seisma panna. Samas sellest üksi jääb ilmselt väheks, sest ka aktsiisitulu väheneb.

"Kui me teame, et see tuluallikas nagu oluliselt kahaneb aasta-aastalt, võib-olla peaks tulevikus mõtlema selle 3,5 protsendi peale, et kas seda annab pisut suurendada, et sedaviisi kompenseerida tulukaotust, või mõelda selle peale, et seda 47,8 protsenti, mis kõikidest hasartmängumaksudest kokku võetakse, peaks pisut tõstma, et peatada kultuurkapitali tulude vähenemine," lausus Allikmaa.