Lagarde teatas hiljuti, et astub 7. veebruaril Euroopa Keskpanga presidendi kohalt tagasi. Tema ametiaeg pidanuks kestma 2027. aasta oktoobrini. Lisaks presidendi kohale vabaneb järgmisel aastal veel kaks ECB juhatuse kohta. Isabel Schnabel lahkub jaanuaris Rahvusvahelisse Valuutafondi ning peaökonomisti Philip Lane'i ametiaeg lõpeb mais.

Euroala rahandusministrite mitteametliku foorumi ehk eurogrupi pressiesindaja teatas teisipäeval, et Euroopa Liidu Nõukogu algatas ECB presidendi järeltulija määramise menetluse. Seetõttu kutsuti liikmesriike üles esitama oma kandidaadid hiljemalt reedeks, 6. novembriks 2026. 

Üks EL-i ametnik ütles veebiväljaandele Politico, et euroala rahandusministrid arutavad 9. novembril toimuval kohtumisel kandidaate ning protsessi, mille käigus täidetakse kõik kolm vaba kohta ECB juhatuses. Lõpliku otsuse teevad liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid. 

Politico teatel on Christine Lagarde'i kaks peamist võimalikku järeltulijat hispaanlane Pablo Hernández de Cos ja hollandlane Klaas Knot. Mõlemat kandidaati toetavad nende koduriikide valitsused. 

De Cos pooldab pigem intressimäärade langetamist, samas kui Knot toetab rangemat rahapoliitikat. Vaatlejad leiavad samas, et mõlemad kandidaadid on pigem pragmaatikud, kes otsivad kompromisse. 

Samas ei saa välistada, et esile kerkib mõni teine kandidaat. Nii juhtus ka 2019. aastal, kui Christine Lagarde nimetati Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni eestvedamisel Euroopa Keskpanga presidendiks. Euroala suurim majandus Saksamaa on juba teatanud, et ei soovi Euroopa Keskpanga presidendi ametikohta, mis suurendab võimalust, et esile kerkib mõni üllatuskandidaat, hindas Financial Times.