Tööinspektsiooni peadirektori Kairi Saarepi sõnul on töökoormus suurenenud märgatavalt, kuid töövaidluskomisjoni juhatajate arv on püsinud samana juba aastakümneid.

"Kaheksa juhatajat on meil kindlasti olnud juba 10 aastat. Kui vaatame näiteks 2022. aastat, siis 10 kuuga oli 1516 vaidlust, aga sellel aastal on samal perioodil 2593 ehk ligi 1000 vaidlust rohkem. Selline tõusutrend on kestnud vähemalt viimased viis aastat ja kaheksa juhatajat lihtsalt ei jõua neid füüsiliselt ära lahendada," selgitas Saarep.

Seadus näeb ette, et töövaidlus peab saama lahenduse 45 kalendripäeva jooksul. Saarepi sõnul on oht, et kui komisjon ei suuda tähtajast kinni pidada, kaob ära menetluse peamine eesmärk – pakkuda kohtule kiiret ja lihtsat alternatiivi.

Uputus tehisintellekti loodud avaldustest

Avalduste mahu ja keerukuse tõusu taga on Saarepi sõnul mitu põhjust. Lisaks majanduslikult ärevamatest aegadest tingitud koondamisvaidlustele ning kolmandate riikide kodanike vaidlustele – mis moodustavad vaidlustest ligi veerandi –, koormab süsteemi üha enam tehisintellekti kasutamine.

"Päris suur plokk, mis lisaks avalduste arvule ka mahtu tõstab, on AI – me lihtsalt upume avaldustesse," nentis Saarep.

Saarepi sõnul mahub tavapärane avaldus paarile leheküljele, kuid AI abil koostatud dokumendid venivad ülemäära pikaks.

"Kui normaalne avaldus paarile nõudele võiks mahtuda ühele-kahele A4-leheküljele, siis tegelikkuses tehakse avaldusi, mis on 50, 60, 70, 80 kuni 100 ja isegi üle 100 lehekülje pikad. Füüsiliselt peab kogu selle materjali ju enne istungit läbi lugema," lausus Saarep.

Kasvanud on ka teadlikkus ning pettuste hulk näitaks justkui tõusutrendi.

"Ma ei tea, kas pettuste hulk on tingimata suurenenud – meile tundub, et on, aga meil ei ole seal ühtegi uuringut taga. Igal aastal kolmandate riikide kodanikega seotud vaidluste arv pisut kasvab ja need on keerulised vaidlused. Töötaja on teinud paar kuud tööd, tööandja on talle palga maksmata jätnud ja siis on üleval saamata töötasu nõue. Seal tekib loomulikult probleem tõendamisega ja nad võivad hätta jääda, aga selliste asjade hulk suureneb," rääkis Saarep.

Saarepile tundub, et ka teadlikkus on kasvanud, sest koondamisvaidlused ei ole varasemalt olnud tavapärased.

"Üldjuhul saadakse koondamisel ju hüvitist ja enamasti ei taheta siis minna vaidlema. Aga kuna majanduslik seis on ärev, töötaja tunneb, et talle on liiga tehtud ja ta teab, et võib otsuse vaidlustada, siis ta lähebki. Me eeldame, et kogu see töökiusamise ja mittevaraliste kahjude pool liigitubki teadlikkuse tõusu alla," lausus ta.

Ehkki töötajad kasutavad AI-d või palkavad advokaatide esindajaid sageli hirmust tööandja ees, rõhutab Saarep, et töövaidluskomisjon on ehitatud üles nii, et tavainimene saaks seal ise hakkama.

"Julgen öelda, et 90 protsenti vaidlustest ei nõua juristi, kuigi see ei tähenda, et töötaja seda ei võtaks," sõnas inspektsiooni juht, lisades, et lihtsamate töötasunõuete puhul piisab sageli vaid inspektsiooni kodulehel oleva vormi täitmisest ning pangaväljavõtte lisamisest.

Üks lisajuhataja toob leevenduse

Saarepi hinnangul suudab üks töövaidluskomisjon, mis koosneb juhatajast koos sekretäriga lahendada aastas 200–300 vaidlust, mis tähendab, et lisatöötaja palkamine kataks tekkinud defitsiidi suuresti ära.

"Praeguse 2593 vaidlusega, mis on tulnud 10 kuuga, teeb see ühe juhataja kohta 324 avaldust. Aga 300 avaldust on meie hinnangul absoluutne lagi, mida üks juhataja suudaks terve aasta jooksul lahendada," märkis Saarep.

Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras (Reformierakond) külastab tööinspektsiooni esmaspäeval, et arutada tekkivat olukorda ja võimalikke lahendusi.

"Minister on üldjoontes kursis, et töövaidluskomisjonide juhatajatel on suur töökoormus. Esmaspäeval me arutamegi võimalikke lahendusi – kas selleks on üks lisajuhataja või on laual veel mingeid variante," sõnas Saarep.