Riigil on paigas plaan, et seekordse toetusvooruga antakse raha, mida on kokku 160 miljonit, vaid kortermajade tehaseliseks rekonstrueerimiseks ning tavapärane rekonstrueerimine riigi toetust ei saa. Toetusskeem puudutab aastaid 2027 ja 2028.

Tehniliste konsultantide liidu (TKL) hinnangul võib riigi taoline kavatsus jätta paljud korteriühistud vajaliku toetuseta, põhjustada seisaku tavapärasel ehitusturul ning jätta märkimisväärse osa toetusrahast kasutamata.

TKL lisas, et toetuse koondumine ühele ehitusviisile võib vähendada tavapäraste ehitusettevõtjate tellimusi ja nõrgendada konkurentsi.

"Korterelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärk peab jääma elamufondi uuendamiseks, mitte ühe tootmisharu eelisarendamiseks," märkis TKL.

Tehaseline rekonstrueerimine tähendab praktikas seda, et tehases toodetakse välisseina- ja mõnikord ka katuseelemendid, mis sisaldavad juba soojustust, aknaid, ventilatsioonitorustikku ja lõppviimistlusega fassaadi. Paneelid viiakse kohale ja kinnitatakse hoone külge. Vahe tavapärase ehk kohapeal renoveerimisega on peamiselt selles, et kogu fassaaditöö tehakse tehases, platsil toimub ainult monteerimine.

Põhjus, miks riik on hakanud hinnanguliselt kiiremat tehaselist rekonstrueerimist soosima, on osalt selles, et Eestis on vaja renoveerida 20 aastaga 14 000 kortermaja.

Ka taristuminister Kuldar Leis ütles ERR-ile, et osalt on otsuse taga kiirem tempo. "Tehaseline renoveerimine võimaldab kortermaju korda teha kiiremini ja kvaliteetsemalt. Suur osa tööst tehakse tehases kontrollitud tingimustes ning kohapealne ehitusaeg on lühem, mis tähendab ka vähem ebamugavusi elanikele," lausus ta.

"Eestis on palju sama projekti järgi tehtud kortermaju, mille renoveerimiseks on see väga hea lahendus. Eesti ettevõtted ekspordivad tehaselahendust ka välismaale ja see on üha suurema ekspordipotentsiaaliga," lisas ta.

Leis: kogu riigi toetus peab jõudma maksudena riigieelarvesse tagasi

Kuid TKL-i hinnangul on Eestis tehaselise rekonstrueerimise kogemusega fassaadielementide tootjaid vaid üksikud ning liidu arvamusküsitlus näitab, et huvi ainult 20-protsendise tehaselise rekonstrueerimistoetuse osas võib jääda äärmiselt väikseks.

Seetõttu soovitab TKL, et tehaselist rekonstrueerimist peaks riik toetama 30 protsendi ulatuses selle maksumusest ning tavapärast ja etapiviisilist rekonstrueerimist vähemalt 20-protsendise määraga.

Seda, et ühistutele peab jääma võimalus valida oma maja, piirkonna ja majanduslike võimalustega sobiv rekonstrueerimisviis, märkis oma pöördumises valitsuse ja kliimaministeeriumi poole ka korteriühistute liit. Nende soovitus on tehaselise rekonstrueerimise toetus tõsta 35 protsendi peale ning laiendada 20-protsendise rekonstrueerimistoetuse saajate ringi ka tavapärasel viisil rekonstrueeritavatele korterelamutele.

Kliimaministeeriumil pole aga plaanis seekordset toetusskeemi muuta. Põhjus, miks riik ei taha enda osalust toetusega üle 20 protsendi tõsta, on selles, et kogu toetusraha tuleb riigieelarvest ning sinna see peaks maksutuluna ka täies mahus tagasi jõudma, ütles Leis.

"Praeguseks on lõppeva Euroopa Liidu rahastusperioodi renoveerimistoetused jagatud, kuid uut tuleb veel mõned aastad oodata. Selleks, et renoveerimise toetamisse ei jääks mitmeaastast pausi, küsisime seekord raha riigieelarvest. Raha eraldamisega tuli kaasa kaks olulist tingimust. Esiteks, meede peab olema eelarveneutraalne ehk 20-protsendise toetusega, et renoveerimiseks oleks arvestatav tugi, kuid maksumaksja raha jõuaks maksutuluna riigieelarvesse tagasi," märkis ta.

"Teine tingimus oli, et meede peab panustama Eesti ekspordivõimekuse kasvu. Tehaseline renoveerimine annab tööd Eesti majatehastele ja inseneridele ning aitab arendada kõrgema lisandväärtuse ja ekspordivõimekusega tööstust," lisas ta.

Leisi sõnul ei tasu karta, et tegijatest puudu jääb: tema sõnul on Eestil tugev majatehaste sektor ning tehaselise renoveerimise kogemus kasvab. Lisaks on 160 miljonit kavas jagada kahes voorus, mis annab ettevõtetele aega tootmisvõimsust kasvatada.

TKL aga märkis, et tehaseline rekonstrueerimine ei pruugi olla kiirem ega kvaliteetsem.

"Tehases valmistatud fassaadielementide paigaldamine, millesse on paigaldatud ühtlasi ventilatsioonitorustik, on aga vaid üks osa hoone terviklikust rekonstrueerimisest. Ülejäänud ehitustööd ei erine olulisel määral tavapärase rekonstrueerimise käigus tehtavatest töödest," nentis TKL, lisades, et potentsiaalselt kiirem fassaadipaigaldus ei tähenda seega automaatselt kiiremat ega kvaliteetsemat terviklahendust.

Tavapärane renoveerimine saab toetust taas Euroopa rahast

Leis on aga kindel, et kogu raha suunamine tehaselisele renoveerimisele on õige ning aja peale saab kogu 160 miljonit välja jagatud.

"Konsultatsioonid turuosalistega annavad kindlust, et on korteriühistuid, kes on valmis renoveerimise sellistel tingimustel ette võtma. Plaan on suunata riigieelarvest eraldatud 160 miljonit eurot tervikuna tehaselisele renoveerimisele," lausus ta.

Leis lisas, et tavapärase renoveerimise toetamine jätkub Euroopa Liidu uuel rahastusperioodil.

"Samas on üsna tõenäoline, et ka edaspidi jääb toetusmäär madalamaks kui varasematel aastatel, sest huvi toetuse vastu on kordades suurem kui toetuse eelarve ning nii saab riik aidata rohkemaid ühistuid," lausus ta.

Riik kavandab samas laiendada toetust saavate kortermajade ringi: kui varem toetati kortermaju, mis olid kasutusse võetud enne 2000. aastat, siis uues voorus sellist piirangut ei ole.

Leis nõustus, et tehaseline lahendus kõigile kortermajadele ei sobi, kuid et eelmises voorus saidki toetust just sellised, keskmisest väiksemad hooned, siis nüüd ongi õiglane anda tasakaalustamiseks toetust tüüpprojekti järgi ehitatud keskmistele ja suurtele kortermajadele, millele tehaseline lahendus sobib.