Kui kuni novembrini alguseni rentis erakätes Käsmu meremuuseum oma kinnistut kultuuriministeeriumilt, siis nüüd on ministeerium andnud oma kinnisvara koos Käsmu muuseumi kaheaastase rendilepinguga üle Eesti meremuuseumile.

Kuigi ministeerium kinnitab, et otsus tehti puhtalt Käsmu meremuuseumi huve silmas pidades, leiab muuseumi asutaja ja pikaajaline juht Aarne Vaik, et kinnisvaravangerdus on oht nii tema muuseumi püsimajäämisele kui ka osade kogukonnaliikmete huvidele.

Vaik kinnitas, et kuna kinnisvara anti Eesti meremuuseumile üle ametnike poolt varjatult, kavatseb ta selle kohtus vaidlustada.

"See on meie selja taga tehtud. See oli meile üllatus. Tehti asju, mille kohta meile öeldi, et tehakse teisiti. Aga oleme võtnud advokaadi ja läheme kohtusse selle teemaga," sõnas Vaik, lisades, et muuseum taotles ministeeriumilt kinnistule hoopis hoonestusõigust.

"Kuna meie olime veel ainuke kultuuriministeeriumi rendil kinnisvara, siis oli seda vaja tõsta mujale. Nad oleksid võinud anda meile ka hoonestusõiguse. Öeldi, et seda ei saa, aga et võime hoonestusõigust küsida nüüd Eesti meremuuseumilt," lausus Vaik.

"Seal on mingid huvid mängus, ja seda ütles ka minister, et riiklikud huvid on teisel pool. Meie muuseumi huvid ja riiklikud huvid. Mis asjad on riiklikud huvid, see on küsimus," sõnas Vaik. Vaigule riiklike huvide sisu pole tutvustatud, kuid ta avaldas lootust, et see saab kohtus selgeks räägitud.

Ka ekspositsiooni poolest ei soovi Vaik Käsmu muuseumit Tallinna meremuuseumiga kokku panna. "Meil on eramuuseum. Me tahame olla iseseisvad, meil ei ole vaja kellegiga ennast kokku panna," sõnas ta.

Vaik kardab, et Käsmu meremuuseumi üürilepingu lõppedes 2029. aasta aprillis jääb muuseum koduta.

"Meie üürileping kehtib veel kaks aastat ja on jäänud mulje, et peale seda lepingut enam ei pikendata," lausus ta.

"See muuseum peab alles jääma, see on liiga väärtuslik muuseum. Külastajad Eestist ja Euroopast tunnustavad meid, aga kultuuriministeeriumis ei ole sellist spetsialisti, kes oskaks meid hinnata. Öeldakse, et me oleme kunstiprojekt," seisab Vaik oma kogu eest, ja lisab, et ministeeriumi huvitab ainult kinnisvara.

Muuseumi toetuseks korraldas Vaik internetis ka allkirjade kogumise – teisipäeva seisuga leiab 643 inimest, et Käsmu meremuuseumi tegevus peab jätkuma Käsmus.

Dresen: üleandmine ei toimunud selja taga

Eesti meremuuseumi juht Urmas Dresen tõrjub aga Vaigu väiteid seljatagusest tegutsemisest.

"See kinnisvara ei ole antud üle nende selja taga, sest seda juttu on räägitud juba aasta aega. Meie oleme seda käinud Käsmus rääkimas vähemasti kolm korda," selgitas Dresen.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik põhjendas kinnisvara üleandmist ministeeriumi sooviga halduskoormat vähendada.

"Seetõttu otsiti pikalt lahendust, et mis selle kinnistuga teha, ja leiti, et lahendus oli anda see üle Eesti meremuuseumile," räägib Lepik.

Lepiku sõnul oleks kinnisvara üleandmine Käsmu meremuuseumile olnud palju keerulisem protsess, ning võibolla ka muuseumile kahjulikum.

"Praegu andis riik riigi kinnisvara üle riigiasutusele, sest see on samamoodi riigi käepikendus. Käsmu meremuuseumile, kes on täiesti eramuuseum, ei oleks me saanud seda lihtsalt niimoodi üle anda – krunt oleks tulnud müüki panna. Ja siis oleks Käsmu meremuuseumil tulnud loota, et ta suudab selle enampakkumisel ära osta," selgitas Lepik.

Dreseni sõnul ei lähe keegi Käsmu muuseumi ekspositsiooni ega erakogusid üle võtma ega ümber tegema.

"Meile ei tulnud üle ei Käsmu meremuuseum, ei Aarne Vaigu kogud. Me ei muuda seal mitte midagi. Ekspositsioon jääb sellisel kujul, nagu Vaik on selle teinud. Me ei kavatse Käsmu meremuuseumit alla neelata," rõhutas Dresen.

Samas ütes Vaik, et talle on juba tehtud ettepanekuid muuseumi muutmiseks. "See on meile arusaamatu," lausus ta.

Lepik sõnas, et praegu on kinnisvara üle antud Eesti meremuuseumile põhikirjaga seotud ülesannete täitmiseks.

"Riik näeb, et krunt võiks olla seotud muuseumitegevusega. Valitsuse otsus sisaldab ka tingimust, et Eesti meremuuseum seda kinnistut müüa ei saa. Mis saab siis, kui meremuuseum enam seal oma põhikirjalisi ülesandeid täita ei soovi ja annab krundi tagasi riigile, sõltub siis uuesti riigi otsusest," lausus Lepik.

Lepiku sõnul vaadatakse siis uuesti olukorrale otsa. "Vaatame, mis on seis, kes toimetab seal, mis tingimustel, mis on erinevad huvid ja võimalused, et siis uuesti otsus teha," sõnas ametnik.

Käsmu meremuuseum suurt sadamat ei poolda

Vaigu sõnul ei ole praegune tüli tekkinud tühjale kohale, vaid peegeldab külas juba paarkümmend aastat kestnud omandivaidlust ja võitlust maa pärast.

"Küla on kaheks. Erinevad inimesed on. See tsirkus kestab meil juba 20 aastat," lausus ta. 

"Küsimus on see, kes on siin platsil (muuseumi kinnistul – M.P) peremees. Üks pool küla tahab ühtemoodi, teine pool teistmoodi. See on seotud sadamaehitusega," lausus Vaik.

Käsmu Külaseltsi esimees, ettevõtja Eduard Vainu tervitab kinnisvara üleandmist Eesti meremuuseumile ja leiab, et see annab kohalikele hea võimaluse piirkonna heakorda investeerida.

"Seal on hunnik abihooneid ja üks varjend, mida saaks kindlasti viisakamaks vuntsida," rääkis Vainu, lisades, et muuseumiga on olnud suhelda keeruline: "Nendega koostöö on olnud mõnikord keeruline. Loodame ikka paremat."

Aarne Vaigu sõnul on mõned külaseltsi liikmed püüdnud avalikkuses jätta muljet, nagu oleks muuseum suure arendusplaani ehk sadamaehituse vastu. Vaigu ütleb, et tal pole sadama vastu midagi, küll aga peab ta kavandatavat 50-kohalist sadamat liiga suureks.

"Me ei ole sadama vaenlased, me ise alustasime sadama tegemist. Asi on selles, et ei ole maad, et suurt sadamat teha 50 paadi jaoks siin," selgitas Vaik. "Suurt sadamat saab teha see, kellel on maad. Nad proovivad ikka kogu maad kätte saada siit," lisas ta.

Vainu aga viitas valla tehtud meelsusuuringutele, mis näitavad kohalike poolehoidu suurele sadamale.

"Aastal 2017 tegi vald külas üldise rahvaküsitluse ja 70/30 oli rahva poolehoid sadamale," sõnas Vainu ja möönas, et teema tekitab kirgi: "Kindlasti on olnud sadama pärast vägikaikavedu. See on vana lugu."

"Meie külaseltsina toetame sadamat ja kui saame sadama arengule abiks olla, siis me oleme, aga eks see on ikkagi eelkõige sadama arendaja ja Meremuuseumi vaheline vägikaikavedu," lisas ta.

Sadamat arendab MTÜ Käsmu Majakasadam, mille juhid Tiit Pruuli ja Heiti Hääl kuuluvad mõlemad ka Käsmu külaseltsi.

Käsmu sadamaala detailplaneering, mille eesmärk on Käsmu sadama arendamine nii maismaal kui ka veealal, on praegu Haljala valla laual.

"Aasta tagasi oli vallas detailplaneeringu avalikustamine ja avalik arutelu. Minu teada on asi praegu sealmaal, kus vald peaks selle detailplaneeringu välja kuulutama, aga nad on sellega venitanud," lausus Vainu.

Käsmu leerid on Eesti meremuuseumiga kohtunud

Eesti meremuuseumi juht Dresen kinnitas, et Käsmu küla eri leerid on oma huvide kaitseks pöördunud ka tema kui kinnistu uue valdaja esindaja poole.

"Pöördunud on Käsmu meremuuseumi sihtasutus ja ka külaselts. Aga mis see siis muud on, kui inimesed ikka kirjutavad ja räägivad," lausus Dresen.

Täpsemalt kõneluste sisu Dresen avada ei soovinud.

"No mis see saab olla ... Kui ma tean, et tegemist on sellise nagu tüliõunaga natukene, siis kõik need pöördumised võivad olla mõnevõrra kallutatud. Nii et las nad olla. Ei hakka mina täpsemalt refereerima praegu," lausus Dresen.

Samas sõnas Dresen, et kuigi seda on üritatud, ei soovi ta ennast kallutada lasta.

"Kindlapeale on neil olnud mingisugused mõtted, aga meremuuseum suudab ka iseseisvalt oma joont järgida. Ma ei tahaks seal kummagi poole peale kalduda ja jääks praegu lihtsalt selle juurde, et tegemist on kinnisvaraga, mille üürileping Eesti meremuuseumile üle anti," lausus ta.

Mis saab Käsmu meremuuseumist kahe aasta pärast peale üürilepingu lõppemist, on Dreseni sõnul läbirääkimiste küsimus.

"Räägime läbi, kuidas toimub kas uus üürileping või kuidas see saab võimalikuks peale 2029. aasta 30. aprilli. Selles tahame jõuda koostöös Käsmu meremuuseumiga hiljemalt 2028. aastaks selgusele. Me alustame nüüd omavahelisi läbirääkimisi ja loodame, et jõuame seal üksteise mõistmiseni ja tulemuseni, aga aeg näitab. Lootus selleks on. Vähemasti minu poolt," lausus Dresen.

Kohtumine kahe meremuuseumi vahel leiab aset neljapäeval Tallinnas.