Muinsuskaitse nõukogu liikmed on veendunud, et Eesti rikkalik kultuuripärand on eristuva identiteedi, kohatunde ning kultuurilise ja majandusliku väärtuse allikas, mis peaks olema tõeline investeering tulevikku. Praegu valitseb aga olukord, kus halvas ja avariilises seisukorras mälestiste arv kasvab, kuid vahendid mälestiste restaureerimiseks ja korrashoiuks vähenevad. 

"Muinsuskaitse valdkond on alarahastatud, riigi otsustes ei arvestata elukeskkonna planeerimisel mõjuga pärandile ja teadlikkus valdkonna võimalustest on madal. Kultuuripärandit nähakse pigem kulu kui investeeringuna," lausus muinsuskaitse nõukogu esimees Siim Raie (fotol).

"Kultuuripärandi säilitamine on alati justkui kellegi teise asi. Siiski annab põhiseadus meile kõigile selge ülesande kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama rahvuse, keele ja kultuuri säilimise. See ei ole valikuline või "kui-rikkaks-saame-siis-tegeleme" ülesanne. On viimane aeg end kokku võtta ning valdkonda kõikidel tasanditel rohkem panustada, et säiliks kõik see, mis teeb Eestist Eesti," lisas Raie.

Muinsuskaitse nõukogu on kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev kogu, kuhu kuuluvad eksperdid ajaloo, arheoloogia, etnoloogia, arhitektuuri, restaureerimise, kunsti- ja teadusajaloo alalt ning ülikoolide, ministeeriumide, ühenduste ja liitude esindajad.

Nõukogu koosseisu kinnitab kultuuriminister neljaks aastaks.