Stsenaariumi järgi lendas Kilingi-Nõmme gümnaasiumi fuajeesse droon, mis seal plahvatas. Koolis viibinud lapsed evakueeriti. Päästeamet ja kiirabi jõudsid kohale loetud minutitega. Kolmanda korruse klassiruumi olid aga vigastatud lapsed koos õpetajaga lõksu jäänud. Seal avanev vaatepilt oli õõvastavalt tõetruu.

Lääne päästekeskuse välijuht Kristjan Kaunissaar rääkis, et kooli poolt oli õppusel ligikaudu 20 kannatanut. Lisaks oli reageerivat ressurssi nii politsei, pääste kui ka kiirabi ja demineerijate poolt.

Päästjatel oli omajagu nuputamist, kuidas vigastatud lapsed kolmandalt korruselt alla tuua. Redelauto korvis oleks liiga ohtlik ja koridor oli paksu suitsu täis. Meedikud tõsteti klassiruumi ja nad tegid seal kiire triaazi.

Grimeeritud noored mängisid oskuslikult kaasa, kes lebas nurinata põrandal, kes istus oiates nurgas. Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 12. klassi õpilane Aaron selgitas, et tema klass sai drooniga pihta ja tal oli nägu katki sellest. Õppust kirjeldas ta põnevana.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 12. klassi õpilane Lissa rääkis, et sai stsenaariumi järgi pommikildudega jalga ja soolikad rippusid. Päästjate tööd pidas ta aeglaseks. "Ma vist peaksin tegelikult ammu surnud olema," sõnas ta.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi riigikaitse õpetaja Arvi ütles, et jäi päästega rahule. "Õppustel oleme ikka läbi mänginud ja toimetanud samasuguseid olukordasid," lisas ta.

Kilingi-Nõmme gümnaasium korraldas õppuse, sest droonioht on kogu aeg üleval. Õppuse käigus testis kool, kas kriisiplaan peab ka siis, kui olukord on realistlikum kui paberil kirjapandu või tavaline tulekahju õppus.

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi majandusjuhataja ja õppuse korraldaja Harri Kramm rääkis, et õppimiskohti on alati ning neid tuleb analüüsida. Tema hinnangul läks õppus hästi.