Sotsiaalkindlustusamet (SKA) algatas 2024. aasta 26. jaanuaril Rõuge vallavalitsuses järelevalvemenetluse, mille eesmärk oli kontrollida kohaliku omavalitsuse lastekaitsealase töö korraldamist. Kuna SKA tuvastas süsteemseid puudusi, tehti mõne aja pärast järelkontroll.

Selle käigus tuvastati, et puudused on jätkuvalt olemas ja tavaliselt järgneks sellele ettekirjutus. Rõuge vallale tehti aga erand ehk SKA andis aega juurde, et puudused eemaldada. Seda seetõttu, et vallas olid vahepeal töötajad vahetunud ning uutele töötajatele anti aega, et puudustega tegeleda.

Teine järelkontroll toimus tänavu juulis, mille käigus selgus, et puudused olid endiselt olemas. Sellele järgnes ettekirjutus SKA-lt, et puudused eemaldataks. Aega selleks on tänavu augusti lõpuni. Kui puudused eemaldatud ei saa, järgneb trahv summas 6500 eurot.

Ettekirjutused tehti viies punktis

SKA järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak rääkis, et ettekirjutused tehti viies punktis. Ta selgitas, et näiteks polnud vald teinud kõike juhtumi menetlemisel, et välja selgitada, kuidas probleemid lapse keskkonnas teda mõjutavad. "Ei olnud lapsega vesteldud, vestlust dokumenteeritud, ei olnud tehtud kindlaks kõiki asjaolusid, mis selle lapse elu puudutavad, ega välja selgitatud ning vastavalt saanud rakendada ka meetmeid selle lapse aitamiseks," lisas Harjak.

Ta sõnas, et lastekaitse süsteemse aitamise põhimõte on juhtumikorraldus. Juhtumikorralduslik võrgustikutöö tähendab, et tuleb algatada ja koostada ka tegevuskava: mida tehakse, milliseid abimeetmeid pere saab ja milliseid kohustusi lapsevanemad võtavad. See kõik tuleb tegevuskavas fikseerida. "Aga oli selliseid juhtumikorraldusi, kus tegevuskava ei olnudki koostatud," nentis Harjak.

Kui kohalik omavalitsus saab teate abivajavast lapsest, tuleb viivitamatult selle lapse abivajadust hinnata ja vastavaid meetmeid kohaldada. Harjak rääkis, et vald oli jätnud lapse abivajaduse hindamata ja juhuslikku meedet kohaldanud. "Juhuslike meetmete kasutamine ei ole mõttekas kui pakkuda lapsele üht või teist abi hindamata tema abivajadust," ütles ta.

Lastekaitseseaduse järgi tuleb kümne päeva jooksul pärast abivajavast lapsest teada saamist tema olukorda hinnata ja otsustada, kas tuleb alustada laiapõhjalist juhtumikorralduslikku võrgustikutööd või on võimalik seda last ja peret aidata ühe abimeetmega. "Aga oli juhtumeid, kus seda otsust ei olnudki tehtud," ütles Harjak.

Harjak: asjad jäävad tegemata, kui töötajad tihti vahetuvad

Harjak nentis, et üldiselt jäävad asjad tegemata siis, kui töötajad tihti vahetuvad. "Miks ei ole kvaliteetselt juhtumeid menetletud, on see, et üks töötaja lahkub, teine tuleb asemele ja ta ei jõua kõike üle võtta või talle ei anta korralikult pooleli olevaid töid üle ja juhtumid jäävad ripakile," selgitas ta.

Harjak ütles, et tegemata töö suurim mõju on lastele. Ta selgitas, et laps on arenev ja haavatav ning kui tema abivajadust pole hinnatud ning määratakse analüüsimata abimeetmeid, mis parasjagu võtta on, tekivad lüngad ja tagasilöögid.

Harjak nentis, et kui kodus on näiteks väärkohtlemine, siis esimene samm on tagada lapse turvalisus ja kui jääb kontrollimata, kas erinevad meetmed ikka last abistavad, võib olla kahju tehtud. "Seda kahju ei saa mõõta, seda ei saa numbritesse panna," lisas ta.

Rõuge valla sotsiaal- ja haridusvaldkonna abivallavanem Maivi Liiskmann rääkis, et viimastel aastatel on vallas lastekaitsetöötajad palju vahetunud. "See tuleb kindlasti sellest, et töö intensiivsus on suur – on palju tööd, inimesed põlevad läbi," nentis ta. Liiskmann sõnas, et see on ka üks põhjus, miks vead on sisse tulnud.

Vallal on kaks lastekaitsetöötajat

Veel tänavu esimesel poolaastal oli vallal ainult üks lastekaitsetöötaja. Nüüd on neid kaks.

Liiskmann ütles, et puudused võisid tekkida ka seetõttu, et lastekaitsetöötajad pole varasemalt võtnud aega, et süveneda juhtumitesse. Ta kinnitas, et praegune meeskond on aktiivne. "Kindlasti on osakaal ka sellel, et abivallavanemad, kes vastutavad selle valdkonna eest, on olnud täpselt samamoodi liikumises," jätkas Liiskmann.

Ta loodab, et augustiks saavad puudused eemaldatud. Töökava selleks tehtud pole, aga esimene analüüs on meeskonnas toimunud. "Läksime sisusse ja analüüsisime olukorda," selgitas Liiskmann.

Augustis teeb SKA Rõuge vallale ettekirjutuse täitmise kontrolli, kus vaadatakse uuesti üle, kas need lastekaitseseaduse paragrahvid, mis olid rikutud, on nüüd täidetud ning kas nendest lähtutakse lastekaitsetöös. "Ettekirjutust võib teha järjest nii kaua, kuni neid puudusi enam pole," rääkis Harjak. Kui puudused on jätkuvalt olemas, tuleb omavalitsusel tasuda sunniraha ja nad saavad uue kuupäeva puuduste eemaldamiseks. Lisaks saab omavalitsus ka uue sunniraha hoiatuse. Sama tsükkel kestab nii kaua, kuni omavalitsus tagab kvaliteetse lastekaitsetöö.