Saaremaa tahab parandada kortermajade kriisivalmidust
Saaremaa tahab parandada kortermajade kriisivalmidust, et nende soojussõlmed jääksid tööle ka siis, kui elekter ära läheb. Saarlased on teinud viimaste aastate erinevatest kriisidest oma järeldused ja mitmetes valdkondades on valmisolek raskete oludega hakkama saada oluliselt paranenud.
Pärast COVID-i pandeemiat on Kuressaare haiglal eraldi sissekäikudega infektsioonipalatid ja haigla ravimite varud varasemaga võrreldes poole suuremad. Pärast elektrikatkestusi investeeris Elektrilevi miljoneid eurosid Saaremaa elektriliinide puhastamisse ja õhuliinide tormikindlamaks muutmiseks. Vaatamata valusatele õppetundidele tuleb jätkuvalt õppusi korraldada.
Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe ütles, et ei suuda manada, mis järgmine õnnetus tuleb, aga eelkõige tuleb olla täiesti uuteks üllatusteks valmis.
Kuressaare haigla juhatuse liige Edward Laane rääkis, et õppusel mängiti läbi üleujutus, kus veetase tõuseb ligi 2,5 meetrit. "Suur osa Kuressaarest ja Nasvast on üleujutatud, haigla jäi küll vee peale, aga ikkagi väga oluline üleujutus," kirjeldas ta.
Laane sõnas, et Kuressaare haiglal on probleem, et kui kanalisatsioon on täis, võib jõuda vesi keldritesse. "Järgmise aasta eelarvesse paneme kindlasti pumba ja veetõkked, et oleksime ootamatusteks valmis.
Kõige haavatavamateks peetakse võimaliku suurema kriisi korral just kortermaju. Kuressaare soojuse elektriinsener Aare Tiitma nentis, et kui elekter läheb ära, ei suuda kortermaja soojussõlm enam maja soojaga varustada. "Pumbad ja ventiilid jäävad seisma," selgitas ta.
Riik pakkus võimalust kortermajadel taotleda sellise süsteemi väljaehitamiseks toetust.
Tiitma rääkis, et ligi kümmekond maja on teinud endale generaatori võimekuse soojussõlmede jaoks. "Aga Kuressaares on umbes 170 elumaja, mis on keskkütte peal," lisas ta.
Tolli põik 2 korteriühistu juhatuse liige Ellen Nossenko ütles, et mullu, kui generaator oli juba olemas, esines vahel elektrikatkestusi, mis kestsid tunde. "See oli talvel ja meil oli maja soe, mis tähendab, et soojussõlm töötas edasi," sedastas ta.
Lindmäe aga sõnas, et talvel peaks pakasega elekter ära minema mõistmaks, et kortermajade elektrisõlm ei lase läbi sooja korteritesse. "Olnud kriiside pealt õpiti seda, mida sealt õppida oli," lisas ta.
Toimetaja: Merilin Leetna










