Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
E-valimiste koodi avalikustamisviis nörritab aktiviste

Internetiaktivistid rõõmustavad e-valimiste lähtekoodi avalikustamise üle, kuid avaldavad rahulolematust, et sinna ei lubata seaduslikul teel parandusettepanekuid teha.
"Vabariigi valimiskomisjoni tuleb tunnustada, et nad lõpuks professor [Tanel] Tammetit kuulda võtsid ning koodi avaldasid, kuid mina isiklikult leian, et litsents on kogu ettevõtmise üks suuremaid valupunkte," ütles internetiaktivist Heiki Ojasild ERR-i uudisteportaalile.
Ojasilla väitel kasutati e-valimiste koodi avalikustamisel nii rangete piirangutega Creative Commonsi litsentsi, et kui keegi üritab seda koodi omal käel paremaks arendada, ei tohi ta muudetud koodi avalikult levitada. Seda isegi mitte samas GitHubi keskonnas, kuhu e-valimiste süsteemi toimimiseks vajalik kood avalikustamiseks üles pandi.
E-valimiste koodi litsentsivalik on tekitanud elavat arutelu nii teistes MTÜ Piraadipartei liikmetes kui ka GitHubi veebilehel, kus avalikustamise viisi kritiseerivad lisaks Eesti aktivistidele rahvusvahelised e-valimiste huvilised.
Teise internetiaktivisti, Elver Loho sõnul läheb valimiskomisjoni käik vastuollu avatud lähtekoodi põhimõtte tavapraktikaga, mille järgi võib iga huviline teha endale koodist koopia ja seda muuta.
"Siis saab need muudatused saata tagasi originaalkoodi haldajale - et näed, sellised ideed mul on, kas sa tahad neid oma tarkvarasse sisse panna," rääkis Loho, kes kuulub ka MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhtkonda.
"Praegu oleksid nad võinud samahästi printida selle koodi paberi peal välja, anda kätte ja näidata, et siin on see olemas," leidis Loho.
Kuigi lähtekoodi avalikustamise viis pälvis sotsiaalmeedias laialdast kriitikat, peab avalikustamise eest võidelnud Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet aktivistide kaebusi naeruväärseteks.
"Pole mingisugust põhjust, miks peaks olema luba teha sellest koodist enda variante. Ma arvan, et see on täiesti arusaadav, et valimiskomisjon arvab, et polegi mõtet lubada inimestel enda ettepanekuid teha," ütles Tammet.
Samas väitis valimiskomisjon avalikustamise pressiteates, et serverikoodi avalikustamise eesmärgiks oli just asjatundjate kaasamine.
"On igati tervitatav, et asjatundlikud kodanikuühiskonna esindajad tahavad e-hääletamise arendamisse ja turvalisusse panustada," ütles elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens avalikustamise pressikonverentsil.
"Olen seni kuulnud põhjendust, et ei taheta, et keegi seda koodi toote loomisel kasutaks ja müüma hakkaks, ent mina isiklikult ei näe selles probleemi, kui sellise toote levitaja peab avaldama kõigile soovijatele oma versiooni vaba tarkvarana," ütles Ojasild.
Tema väitel on ka eetiliselt küsitav, mis õigusega piirab riik seda, mida kodanikud saavad teha nende endi raha eest arendatud tarkvaraga.
Litsentsi, mille alusel e-valimiste kood neljapäeval avalikustati, haldajad kirjutavad oma veebilehel, et ei soovita tarkvarakoode oma litsentsi all avaldada, sest see pole tarkvara jaoks mõeldud. Selle asemel viitavad nad litsentsidele, mis töötati välja just koodi eripärasid arvestades.
ERRi uudisteportaaliga konsulteerinud asjatundjad ei soovinud veel anda hinnangut avalikustatud koodi kvaliteedile ja turvalisusele, sest see on mahukas ning nad pole jõudnud avalikustamisele järgnenud loetud päevadega seda piisavalt läbi töötada.
Elektroonilise hääletamise komisjon plaanib augusti keskel kutsuda huvilised taas kokku, et nad saaksid oma arvamusi esitada ja arutada.
Ojasilla väitel kasutati e-valimiste koodi avalikustamisel nii rangete piirangutega Creative Commonsi litsentsi, et kui keegi üritab seda koodi omal käel paremaks arendada, ei tohi ta muudetud koodi avalikult levitada. Seda isegi mitte samas GitHubi keskonnas, kuhu e-valimiste süsteemi toimimiseks vajalik kood avalikustamiseks üles pandi.
E-valimiste koodi litsentsivalik on tekitanud elavat arutelu nii teistes MTÜ Piraadipartei liikmetes kui ka GitHubi veebilehel, kus avalikustamise viisi kritiseerivad lisaks Eesti aktivistidele rahvusvahelised e-valimiste huvilised.
Teise internetiaktivisti, Elver Loho sõnul läheb valimiskomisjoni käik vastuollu avatud lähtekoodi põhimõtte tavapraktikaga, mille järgi võib iga huviline teha endale koodist koopia ja seda muuta.
"Siis saab need muudatused saata tagasi originaalkoodi haldajale - et näed, sellised ideed mul on, kas sa tahad neid oma tarkvarasse sisse panna," rääkis Loho, kes kuulub ka MTÜ Eesti Interneti Kogukond juhtkonda.
"Praegu oleksid nad võinud samahästi printida selle koodi paberi peal välja, anda kätte ja näidata, et siin on see olemas," leidis Loho.
Kuigi lähtekoodi avalikustamise viis pälvis sotsiaalmeedias laialdast kriitikat, peab avalikustamise eest võidelnud Tallinna Tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet aktivistide kaebusi naeruväärseteks.
"Pole mingisugust põhjust, miks peaks olema luba teha sellest koodist enda variante. Ma arvan, et see on täiesti arusaadav, et valimiskomisjon arvab, et polegi mõtet lubada inimestel enda ettepanekuid teha," ütles Tammet.
Samas väitis valimiskomisjon avalikustamise pressiteates, et serverikoodi avalikustamise eesmärgiks oli just asjatundjate kaasamine.
"On igati tervitatav, et asjatundlikud kodanikuühiskonna esindajad tahavad e-hääletamise arendamisse ja turvalisusse panustada," ütles elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens avalikustamise pressikonverentsil.
"Olen seni kuulnud põhjendust, et ei taheta, et keegi seda koodi toote loomisel kasutaks ja müüma hakkaks, ent mina isiklikult ei näe selles probleemi, kui sellise toote levitaja peab avaldama kõigile soovijatele oma versiooni vaba tarkvarana," ütles Ojasild.
Tema väitel on ka eetiliselt küsitav, mis õigusega piirab riik seda, mida kodanikud saavad teha nende endi raha eest arendatud tarkvaraga.
Litsentsi, mille alusel e-valimiste kood neljapäeval avalikustati, haldajad kirjutavad oma veebilehel, et ei soovita tarkvarakoode oma litsentsi all avaldada, sest see pole tarkvara jaoks mõeldud. Selle asemel viitavad nad litsentsidele, mis töötati välja just koodi eripärasid arvestades.
ERRi uudisteportaaliga konsulteerinud asjatundjad ei soovinud veel anda hinnangut avalikustatud koodi kvaliteedile ja turvalisusele, sest see on mahukas ning nad pole jõudnud avalikustamisele järgnenud loetud päevadega seda piisavalt läbi töötada.
Elektroonilise hääletamise komisjon plaanib augusti keskel kutsuda huvilised taas kokku, et nad saaksid oma arvamusi esitada ja arutada.
Toimetaja: Maarja Roon