"Tõesti, Eestis on kõige rohkem selliseid lapsi, kes on mingi riskiga kokku puutunud," rääkis Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus ERRi uudisteportaalile.

"Üks põhjus on see, et Eesti lapsed puutuvad kokku väga erinevate riskidega. Nad kasutavad väga palju internetivõimalusi ja tõesti kogevad seal erinevaid ebameeldivaid asju," kõneles Kalmus.

N-ö ohtlikeks olukordadeks lugesid uuringu koostajad näiteks küberkiusamist, seksuaalse sisuga piltide nägemist ja tutvusi otsivatelt kontvõõrastelt kirjade või sõnumite saamist.

Kalmuse sõnul kasutavad Ida-Euroopa ja Põhjamaade, sealhulgas Eesti lapsed, internetti tunduvalt aktiivsemalt kui lõunaeurooplased, mis aga tõstab tõenäosust kohata veebilehtedel midagi ohtlikku.

Väidet toetab ka statistika: kui Eestis oli 9-16-aastaste laste netiriskidega kokkupuutumise näitaja 41 protsenti ja Soomes 32, aga Itaalias vaid kümme protsenti. Meie lastega internetikasutuse poolest samasse rühma paigutatud Poolas on riski kogenud 22, Rumeenias 33 protsenti lastest.

Asjaolu, et meie lapsed puutuvad riskidega kokku teistest sagedamini, võib Kalmuse hinnangul viidata sellele, et siinsed lapsevanemad kipuvad reageerima ohtudele pigem tagantjärgi. "Võib tõesti olla, et lapsevanemad ei oska ennetada riske ja lapsed pöörduvad lapsevanemate poole abi saamiseks siis, kui midagi ebameeldivat on juba juhtunud," ütles Kalmus.

Siiski ei tasu vanematel Kalmuse hinnangul internetti karta, sest "surfamise" ärakeelamine jätab lapsed ilma ka paljust positiivsest. Pigem peab ta lahenduseks lapsega rääkimist ja huvi tundmist.

Lapsevanemate suhtumine oma laste internetikasutusse katab mõlemad äärmused: aktiivselt jälgib oma lapse internetiaskeldusi 39 protsenti Eesti lapsevanematest, kuid peaaegu kolmandik tunneb selle vastu ainult minimaalset huvi.

Naabritega võrreldes on meie noori netikasutajaid ohustavate riskide valik laiem. Kui Skandinaavia põhiprobleem on laste silmadele sobimatute piltide nägemine, siis Eestis lisanduvad sellele ka küberkiusamine ja sõprust või isiklikku informatsiooni otsivad võõrad.

Narrimise ja kiusamisega puutuvad kõige rohkem kokku nooremad tüdrukud, seksuaalse sisuga piltidega poisid ning tutvuda või isegi päris elus kokku saada tahetakse pigem teismelistega.

Kuigi uuring ei käsitlenud põhjuseid, miks tüdrukuid internetis poistest rohkem narritakse, kiusavad Kalmuse hinnangul tüdrukud virtuaalkeskkondades tõenäoliselt teisi tüdrukuid. "Poisid võivad oma agressiivsust välja elada ka muul viisil, päriselus, aga tüdrukutele on küberkiusamine, eriti teatud eas, mõnevõrra omasem," kommenteeris teadlane.

Eelkõige kasutavad 9-16aastased lapsed internetti meelelahutuseks. Neist kolmandiku internetikasutus on mõõdukas, kuid viiendik Eesti lastest on intensiivsed mängurid ja 15 protsenti vilunud suhtlusvõrgustike kasutajad.

Rahvusvaheline uurimisvõrgustik EU Kids Online analüüsis 25 Euroopa riiki. Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud värske raporti kohaselt paigutuvad Eesti lapsed oma netikasutuselt samasse rühma koos Poola, Tšehhi, Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose eakaaslastega, erinedes märgatavalt Põhjamaade omadest.