Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ringkonnakohus jättis pommimehena tuntud Märt Ringmaa vanglasse

Märt Ringmaa ERR
Märt Ringmaa ERR
Tallinna ringkonnakohus jättis pealinnas aastaid tagasi kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ning ajakirjanduses pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa vanglakaristust kandma.
Ringkonnakohus jättis jõusse juuni alguses Harju maakohtus tehtud määruse, millega Ringmaa (75) jäeti enne tähtaega vanglast vabastamata.

"Ringmaa varasem käitumine, tema toimepandud kuriteo iseloom ning tema elustiil ja hoiakud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ärakantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada Märt Ringmaad uusi kuritegusid mitte toime panema," märkis kohus.

Kohus nentis, et Ringmaa puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on üheksa protsenti, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 14 protsenti.

"Märt Ringmaa poolt ärakandmata karistusaeg on veel väga pikk ehk üle kaheksa aasta. Arvestades Ringmaa toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega," tõdes kohus

Prokurör ei toetanud Ringmaa vabastamist

Ringmaa vabastamisele oli vastu ka Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maigi Simson. "Prokuratuur ei toeta Märt Ringmaa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema poolt ärakantud karistus ei ole õiguskorra kaitsmise huvide seisukohalt piisav," märkis prokurör.

"Märt Ringmaa süüdi mõistetud kahes lõhkeseadeldise plahvatuse katses, kusjuures ühel juhul oli lõhkeseadeldis paigaldatud koolimaja vahetusse lähedusse ning teisel juhul kolmekorruselise korterelamu trepikotta. Viimase lõhkeseadeldise plahvatus oleks ekspertide hinnangul põhjustanud korterelamu varingu terve trepikoja ulatuses," nentis prokurör.

Simsoni sõnul pani Ringmaa toime kuriteo, mille tagajärjel võinuks hukkuda suvaline arv talle täiesti tundmatuid inimesi, sealhulgas lapsi ja vanureid.

"Soovile kedagi kindlasti tappa viitab asjaolu, et lõhkeseadeldis pidi plahvatama ööse], kui inimesed oma kodudes magasid ning selle pidi liikumisanduri abil käivitama esimene trepikotta astunud inimene," märkis prokurör.

Simsoni kinnitusel on paljude juhuslike inimeste tapmine, ka siis kui see jääb katse staadiumisse, sedavõrd raske kuritegu, mille eest seitse ja pool aastat vangistust ei ole kindlasti piisav õiguskorra taastamiseks.

"Ringmaa valmistatud lõhkeseadeldised ei olnud suunatud ühegi konkreetse isiku vastu, kelle suhtes ta tundnuks vihavaenu või kelle ründamiseks olnuks tal muu arusaadav põhjendus. Ta pani need kuriteod toime ilma mingi selge motiivita, nende kuritegude endi pärast. Järelikult on Märt Ringmaa täiesti empaatiavõimetu inimene, kes ei pea inimelu mitte millekski," nentis Simson.

Prokuröri sõnul pole prokuratuuril mingit põhjust arvata, et Märt Ringmaa oleks vanglas isiksusena kuidagi arenenud ja seetõttu hindab uute vägivaldsete kuritegude toimepanemise võimalust tema puhul väga kõrgeks.

"Seejuures nähtub ka Tallinna vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest, et Ringmaad on riskihindamisel hinnatud kõrgohtlikuks ja tema puhul ei saa riski vähenemise asjaoluna arvestada ka tema kõrget vanust, kuna ta oli kõrges eas ka siis, kui ta rasked kuriteod toime pani," ütles Simson.

Ringmaa süüasja käik

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema süüasjas esitatud kassatsioonkaebust arutusele.

Vandeadvokaat Urmas Simon taotles riigikohtult Ringmaa õigeksmõistmist kahe lõhkemata jäänud pommi süüdistuses ning talle pensioni väljapetmise eest leebema karistuse määramist.

2009. aasta detsembri lõpus teatas toonane juhtiv riigiprokurör Margus Kurm, et ta loobub Ringmaa süüasjas Tallinna ringkonnakohtus  langetatud kohtuotsuse vaidlustamisest.

Kurm taotles ringkonnakohtus edutult Ringmaa süüdimõistmist kõikides plahvatuse episoodides alates 2003. aastast ning talle rangeima võimaliku ehk eluaegse vangistuse mõistmist.

2009. aasta märtsis karistas Harju maakohus Ringmaad kahe lõhkekeha paigaldamise ning kelmuse eest 15-aastase vangistusega. Kohus mõistis Ringmaalt välja riigi tsiviilhagi 20 255 krooni, sundraha 10 875 krooni ja advokaadile 10 000 krooni. Maakohus ei rahuldanud Ringmaa vastu esitatud tsiviilhagisid summas 6 661 382 krooni.
 
Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Ringmaa süü jäi tõendamata

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud  plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine. Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas. Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.

Ringmaa kannab karistust Harku vanglas

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talv ütles ERR-i uudisteportaalile, et Harku vanglasse paigutatakse naissoost kinnipeetavad ning üle 57 aasta vanused meeskinnipeetavad, keda ei ole karistatud seksuaalkuriteo toimepanemise eest.

"Sinna paigutatakse mehed, kes karistuse jõustumise hetkel on vanemad, kui 57-aastased. Need kellel jõuab mõnes teises vanglas karistust kandes kätte see vanus, kannavad selle lõpuni samas vanglas," ütles Talv.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: