Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Tallinnas avati Jeltsini bareljeef

Täna avati Tallinnas bareljeef Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini mälestuseks tema panuse eest Eesti rahumeelse taasiseseisvumise protsessis aastatel 1990-1991.
Kodanikualgatuse korras Patkuli trepi juurde paigaldatud mälestusmärgi avasid pidulikult riigikogu esimees Ene Ergma ja Boriss Jeltsini lesk Naina Jeltsina.
Ergma ütles avamisel, et Jeltsin oli möödunu sajandi viimase kümnendi üks väljapaistvamaid riigitegelasi ja poliitkuid ning Jeltsini roll Eesti taasiseseisvumise protsessis oli suur.
"Alustades jaanuariga 1991, mil Jeltsin saabus Eestisse ja peatas oma visiidiga nõukogude sõduri verised jäljed, mis olid juba jäänud Bakuusse, Tbilisisse ja Vilniusse," märkis Ergma.
Ergma tõstis esile ka Jeltsini rolli 1991. aasta augustisündmuste ajal Moskvas, mida on raske alahinnata. "Tema meelekindel tegutsemine viis putši läbikukkumiseni ja hilisema Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseni," ütles ta.
Riigikogu esimees märkis ka, et kindlasti on Eesti saatusele olnud oluline see, kui 1994. aastal allkirjastasid taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri ja Venemaa esimene president Boriss Jeltsin Vene vägede Eestist väljaviimise leppe.
Ergma tänas avamisel Jeltsini perekonda ja MTÜd "Mälestuse Initsiatiiv", kes on andnud oma panuse mälestusmärgi teostamisel. Erilist tänu avaldas ta Ernst Neizvestnõile, Rene Reinumäele ja Viljar Lohule, kes on antud mälestusmärgi loojad.
Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamise idee käisid 2012. aasta 1. veebruaril välja 39 Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat.
Ergma ütles avamisel, et Jeltsin oli möödunu sajandi viimase kümnendi üks väljapaistvamaid riigitegelasi ja poliitkuid ning Jeltsini roll Eesti taasiseseisvumise protsessis oli suur.
"Alustades jaanuariga 1991, mil Jeltsin saabus Eestisse ja peatas oma visiidiga nõukogude sõduri verised jäljed, mis olid juba jäänud Bakuusse, Tbilisisse ja Vilniusse," märkis Ergma.
Ergma tõstis esile ka Jeltsini rolli 1991. aasta augustisündmuste ajal Moskvas, mida on raske alahinnata. "Tema meelekindel tegutsemine viis putši läbikukkumiseni ja hilisema Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseni," ütles ta.
Riigikogu esimees märkis ka, et kindlasti on Eesti saatusele olnud oluline see, kui 1994. aastal allkirjastasid taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri ja Venemaa esimene president Boriss Jeltsin Vene vägede Eestist väljaviimise leppe.
Ergma tänas avamisel Jeltsini perekonda ja MTÜd "Mälestuse Initsiatiiv", kes on andnud oma panuse mälestusmärgi teostamisel. Erilist tänu avaldas ta Ernst Neizvestnõile, Rene Reinumäele ja Viljar Lohule, kes on antud mälestusmärgi loojad.
Boriss Jeltsini mälestuse jäädvustamise idee käisid 2012. aasta 1. veebruaril välja 39 Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat.
Toimetaja: Priit Luts