Ta pani ETV saates "Ringvaade" läheneva SEB Tallinna maratoni puhul osavõtjatele südamele, et mingil juhul ei tohi rajale minna nö naabrimehega võidu jooksma. "Pigem tuleb kuulata enda südame häält, sisetunnet, peab palju jälgima enesetunnet. Kui on janu, siis tuleb juua. Kindlasti tuleb nautida seda üritust nii palju kui võimalik."

Rõivassepp märkis, et kui rahvasportlasel tekib võistluse ajal halb enesetunne, ebameeldivad tervisesümptomid - peavalu, iiveldus, tugev väsimus, silme ees virvendus, siis tuleb peatuda ja mõelda, kas poleks parem katkestada. Tuleks pöörduda ka meedikute poole ja kindlasti juua.

Arst selgitas, et enamiku tervisesportlaste puhul justkui kõik toimib õigesti, aga ometi 20 protsendil võib juhtuda midagi halba, näiteks äkksurm. Põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus, vähene vedeliku tarbimine jne. Umbes 20-40 protsendil juhtudest jäävad tervisesportlase surma täpsed põhjused välja selgitamata. Statistika kohaselt ähvardab surm 1 maratonijooksjat 250 000-st.

"Klassikaline riskigruppi kuuluja on umbes 40aastane meesterahvas, kes võibolla on kunagi sporti teinud või hakanud uuesti sporti tegema. Need on kõige kirglikumad eesmärkide seadjad ja ka kõige kirglikumad ülepingutajad. Kindlasti ei mängi vähest rolli ettevalmistusel tööalased ülepinged," ütles saatekülalne.

40ndates mees on ka tööalaselt kõige aktiivsem ja tööalane pinge võib lüüa sportlikku vormi sügava mõra.

37aastane Priit Vaht rääkis "Ringvaatele", et oli enne tänavust Tartu rattarallit heas vormis, piisavalt treeninud, kuid ometi kukkus ta rajal kokku. Teda päästis vaid teise võistleja kiire sekkumine, südamemassaaž ja kohale saabunud kiirabi. Meedikud tõid ta ellu tagasi alles pärast kolmandat elektrišokki, mille tagajärjel purunesid ta ribid.

Tartu haiglas öeldi Priidule, et tal oli infarkt ja sellest põhjustatud rütmihäire, mille tõttu süda seiskus.

Nüüd peab mees rahvaspordiüritusi raja äärest vaatama. Ta loodab siiski, et ehk õnnestub tal kunagi rajale tagasi pääseda.