Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Laupäeva varahommikul saab jälgida Eesti satelliidi stardi otseülekannet
Laupäeva varahommikul kell 5.06 lennutatakse Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile Eesti esimene satelliit ESTCube-1.
Eesti saamist kosmoseriigiks saab jälgida otseülekandena veebilehelt Arianespace.tv.
"Kuigi ei meie tudengid ega juhendajad saa praegu ESTCube-1 eduka stardi heaks enam midagi rohkemat teha, oleme kõik parajalt närvis. Reede öösel korraldame satelliitlastega Tartu observatooriumis närvide rahustamiseks kosmosefilmide klassika ühisvaatamise ning kella viiest jälgime Vega kanderaketi ajaloolist lendu. Järgmised 48 tundi on missiooni jaoks eriti kriitilised. Selle aja jooksul peame looma satelliidiga raadioühenduse," selgitas tudengisatelliidi projekti juhendaja, dotsent Mart Noorma Tartu Ülikooli veebilehel.
Töörühma esindajana Vega stardi juures Prantuses Guajaanas viibiv ESTCube-1 projektijuht, Tartu ülikooli doktorant Silver Lätt kinnitas, et andis täna stardieelsel ametlikul nõupidamisel omaniku esindajana nõusoleku kanderaketi stardiks. "See oli muidugi puhas formaalsus, aga uhke tunne on ikkagi," ütles Lätt ja lisas, et ka teise kahe satelliidi omanikud andsid stardile rohelise tule.
ESTCube-1 alustab 45 minutit pärast kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz. ESTCube-1 orbiidi täpsed parameetrid teatab Euroopa kosmoseagentuur pärast satelliidi orbiidileviimist, kuid kui kanderakett ettenähtud trajektoorist kõrvale ei kaldu, siis esimest ülelendu Eestist võib oodata juba veidi vähem kui viis tundi pärast starti.
Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. ESTCube-1 satelliidi teaduslikuks missiooniks on elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine.
Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud.
ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ukrainast.
Projekti rahvusvahelisteks partneriteks on Soome meteoroloogia instituut, Helsingi ülikool, Jyväskylä ülikool, Ida-Soome ülikool ja Saksa kosmoseagentuur.
Satelliidi juhtimiskeskus asub Tõravere observatooriumis.
"Kuigi ei meie tudengid ega juhendajad saa praegu ESTCube-1 eduka stardi heaks enam midagi rohkemat teha, oleme kõik parajalt närvis. Reede öösel korraldame satelliitlastega Tartu observatooriumis närvide rahustamiseks kosmosefilmide klassika ühisvaatamise ning kella viiest jälgime Vega kanderaketi ajaloolist lendu. Järgmised 48 tundi on missiooni jaoks eriti kriitilised. Selle aja jooksul peame looma satelliidiga raadioühenduse," selgitas tudengisatelliidi projekti juhendaja, dotsent Mart Noorma Tartu Ülikooli veebilehel.
Töörühma esindajana Vega stardi juures Prantuses Guajaanas viibiv ESTCube-1 projektijuht, Tartu ülikooli doktorant Silver Lätt kinnitas, et andis täna stardieelsel ametlikul nõupidamisel omaniku esindajana nõusoleku kanderaketi stardiks. "See oli muidugi puhas formaalsus, aga uhke tunne on ikkagi," ütles Lätt ja lisas, et ka teise kahe satelliidi omanikud andsid stardile rohelise tule.
ESTCube-1 alustab 45 minutit pärast kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz. ESTCube-1 orbiidi täpsed parameetrid teatab Euroopa kosmoseagentuur pärast satelliidi orbiidileviimist, kuid kui kanderakett ettenähtud trajektoorist kõrvale ei kaldu, siis esimest ülelendu Eestist võib oodata juba veidi vähem kui viis tundi pärast starti.
Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. ESTCube-1 satelliidi teaduslikuks missiooniks on elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine.
Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud.
ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ukrainast.
Projekti rahvusvahelisteks partneriteks on Soome meteoroloogia instituut, Helsingi ülikool, Jyväskylä ülikool, Ida-Soome ülikool ja Saksa kosmoseagentuur.
Satelliidi juhtimiskeskus asub Tõravere observatooriumis.
Toimetaja: Laur Viirand