Ta rääkis riigikogus, kus arutati täna omaste hooldamist riiklikult tähtsa küsimusena, mis hakkab juhtuma perega, kuhu sünnib sügava või liitpuudega laps. Kuna sotsiaalsüsteem hästi ei tööta, võib puudega lapse saamine tähendada perele traagilist muudatust. Ta rääkis juhtumeist, millega on ise ajakirjanikuna kokku puutunud ja mida on väga palju, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puudega lapse vanemateks saamine tähendab seda, et see pere langeb täielikku vaesusesse ja mõne aasta pärast või mõne aastakümne pärast on selle puudega lapse kõrval veel teine puudega inimene, tema ema," selgitas Kangro.

Tiina Kangro sõnul pole välja arendatud teenuseid mis aitaks puuetega inimesi ja nende peresid. Küsimus pole selles, et raha pole lõputult, vaid hoopis selles, et süsteem on nii halvasti kokku pandud, et raiskab seda vähestki ressurssi, mis tal on.

Kangro arvates tuleks alustada sellest, et vaadata, mida on konkreetsel inimesel tarvis, kuidas teda toetada, et ta saaks endast midagi ühiskonnale anda. Ta pakkus välja need olulised sammud, mida tuleks kohe teha. Näiteks muuta seadust, mis muudab puudega lapse ja terve lapse vanemate elu ebavõrdseks. "Oleks vaja teha seda, mida Lääne-Euroopas ja Põhjamaades on ammugi tehtud, et /.../ kui nad saavad täisealiseks, siis nad enam ei ole perekonna küljes kinni."

Siis peaks tema sõnul riik kogutud maksudest elu nii korraldama, et ka puudega inimene saab elada nii, nagu tal vaja on. Täna pole paljudel noortel, keda on puudele vastavalt koolitatud, täisealiseks saades kohta. Nad jäävad koju ja koos nendega vanem, kes on lapse kasvades ja koolis käies kas või osaliselt töötada saanud. Kui vanem on kaotanud  kodus olles oma tööoskused ja puudega noorukit pole kuhugi panna, elavad nad kahekesi, sageli vaesuses või toimetulekutoetust saades.

Tiina Kangro ütleb, et kui ema jääb nii vanaks, et enam ei jaksa last tõsta ja sööta, siis kerkib taas küsimus, mis saab edasi.