"Võrreldes eelmise rahvaloendusega on üheks suurimaks muutuseks välismaal tööl käivate elanike arv. See on eelmise loendusega võrreldes ligi kümnekordistunud," ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 2646 inimest, teatab statistikaamet.

REL 2011 andmetel töötab Soomes 15 140, Norras 1872, Rootsis 1532, Venemaal 1357, Suurbritannias 732 ja Saksamaal 616 Eesti püsielanikku. "Välismaal töötavatest Eesti elanikest 61% töötab Soomes. Suurim on Soomes töötavate inimeste osatähtsus Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal," rääkis Diana Beltadze.

Venemaa on oluliseks töörände sihtpunktiks Ida-Virumaa eeskätt Narva linna inimestele ja Rootsi enim Hiiu maakonna hõivatutele.

Riigisisese töörände puhul on tõmbekeskusteks Harjumaa (sh Tallinn) ja Tartumaa (sh Tartu). Kõigi ülejäänud maakondade hõivatutest on enesele kodumaakonnas töökoha leidnud ligi 80%. Enim töötavad väljaspool kodumaakonda Raplamaa elanikud.

Harjumaa on esimeseks töörändesihiks Raplamaa (25,40%), Läänemaa (9,68%), Järvamaa (8,07%), Lääne-Virumaa (6,57%), Pärnumaa (3,95%), Saaremaa (3,80%), Ida-Virumaa (3,44%) ja Viljandimaa (3,43%) hõivatutele.

Tartu on esimene töörände sihtpunkt Jõgevamaa (9,73%), Põlvamaa (9,68%), Valgamaa (7,26%) ja Võrumaa (2,82%) inimestele.

"2000. aastal oli samas maakonnas inimese elu- ja töökoht 88 protsendil, täna on see väiksem. Järelikult inimesed otsivad parimaid võimalusi elamiseks ja tööks. Ja on valmis sõitma, näiteks Hiiiumaa, kus prioriteetne rändesuund Harjumaa, aga ka näiteks Ida-Virumaa. Sama võib välja tuua ka inimeste kohta, kes käivad Põlvast või Pärnumaalt, Viljandist näiteks välismaale tööle," selgitas Diana Beltadze.