Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Paet: inimõiguste kaitsmine aitab Eesti kuvandit maailmas tugevdada
Eesti välispoliitika käesoleva aasta peamine eesmärk on inimõigused, nende kaitse ja väärtused, sest just nende kaudu näeb välisminister Urmas Paet võimalust tugevdada Eesti kuvandit maailmas.
Eesti välispoliitika arutelu peetakse riigikogu täissaalis iga aasta veebruaris, kus minister tutvustab ka Eesti seisukohti välispoliitilistes küsimustes. Käesoleva aasta peaeesmärk on hoida üleval inimõigused, et aidata nende kaitsmisele maailmas kaasa, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Sel aastal on ta meil erilise tähelepanu all, kuna aasta algusest on Eesti esimest korda ÜRO inimõiguste nõukogu liige. Mis tähendab seda, et see annab meile olulisi inimõiguste teemasid selles kogus tõstatada. Ja lisaks jätkuvalt juhib Eesti diplomaat rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee tegevust," sõnas Paet.
Kuigi kõnes oli läbiv joon inimõigused, siis see teema ei ole Eesti välispoliitiline nišš rahvusvahelises poliitikas, selles on ühel meelel nii välisminister kui riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
"Vaieldamatult on see globaalses kontekstis väga oluline ja silmas tuleb pidada seda, et Eesti on järgnevaks kaheks aastaks ÜRO inimõiguste komitee liige ja seal juba iseenesest need teemad tõstatuvad meie jaoks võib-olla olulisemalt kui varem. Üheks väga selgeks võtmesõnaks ka Eesti välispoliitika kujundamisel ja ajamisel lähiaastatel saab olema just nimelt välismajanduspoliitika tähtsus," nentis Mihkelson.
Väliskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Sven Mikser kritiseeris, et välisminister ei analüüsinud pikemaajalisi trende,
"Teame ju, et mitmed välispoliitilised arengud, kas või need, mis puudutavad idapartnerriike, ei ole olnud sellised nagu eeldanuks 4-6 aastat tagasi. Kindlasti vääriks sõnastamist ka see, kuidas Eesti neid arenguid näeb ja kuidas Eesti püüab nende arengutesse panustada või mitte," lausus Mikser.
Seekord ei puudutatud välispoliitika arutelul põhjalikult Eesti ja Venemaa suhteid, kuigi positiivseid arenguid mitme koostööleppe sõlmimise osas tuleb ära märkida.
Piirileppe konsultatsioonid jätkuvad. Afganistani missiooni jätkamise otsus langetatakse lähiajal, kindlasti jätkame seal osalusega väljaõppemissioonis pärast 2014. aastat.
"Sel aastal on ta meil erilise tähelepanu all, kuna aasta algusest on Eesti esimest korda ÜRO inimõiguste nõukogu liige. Mis tähendab seda, et see annab meile olulisi inimõiguste teemasid selles kogus tõstatada. Ja lisaks jätkuvalt juhib Eesti diplomaat rahvusvahelise kriminaalkohtu assamblee tegevust," sõnas Paet.
Kuigi kõnes oli läbiv joon inimõigused, siis see teema ei ole Eesti välispoliitiline nišš rahvusvahelises poliitikas, selles on ühel meelel nii välisminister kui riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
"Vaieldamatult on see globaalses kontekstis väga oluline ja silmas tuleb pidada seda, et Eesti on järgnevaks kaheks aastaks ÜRO inimõiguste komitee liige ja seal juba iseenesest need teemad tõstatuvad meie jaoks võib-olla olulisemalt kui varem. Üheks väga selgeks võtmesõnaks ka Eesti välispoliitika kujundamisel ja ajamisel lähiaastatel saab olema just nimelt välismajanduspoliitika tähtsus," nentis Mihkelson.
Väliskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Sven Mikser kritiseeris, et välisminister ei analüüsinud pikemaajalisi trende,
"Teame ju, et mitmed välispoliitilised arengud, kas või need, mis puudutavad idapartnerriike, ei ole olnud sellised nagu eeldanuks 4-6 aastat tagasi. Kindlasti vääriks sõnastamist ka see, kuidas Eesti neid arenguid näeb ja kuidas Eesti püüab nende arengutesse panustada või mitte," lausus Mikser.
Seekord ei puudutatud välispoliitika arutelul põhjalikult Eesti ja Venemaa suhteid, kuigi positiivseid arenguid mitme koostööleppe sõlmimise osas tuleb ära märkida.
Piirileppe konsultatsioonid jätkuvad. Afganistani missiooni jätkamise otsus langetatakse lähiajal, kindlasti jätkame seal osalusega väljaõppemissioonis pärast 2014. aastat.
Toimetaja: Karin Koppel