Reinsalu rõhutas Eesti suhete edendamist USA-ga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas oma aastakõnes suhete süvendamise tähtsust Ameerika Ühendriikidega, kuna USA on Eesti kõige olulisem partner julgeolekupoliitikas, julgeolek on aga Eesti välispoliitika prioriteet. Samas luges ta üles rea uusi algatusi ja ametikohti Eesti välispoliitikas.

"Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada USA vahetu seotus ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides," ütles Reinsalu riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena toimunud välispoliitika arutelul.

"Seetõttu on Atlandi-üleste suhete tugevdamine ja kahepoolse koostöö intensiivistamine USA-ga Eesti oluline eesmärk ja seda ka meie tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides," märkis Reinsalu. "Oleme veendunud, et tugev ja toimiv Atlandi-ülene koostöö ja lähedane liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlike riikide vahel on hädavajalik nii meie kui kogu läänemaailma julgeoleku ja heaolu kindlustamiseks, aga ka laiema rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks," lisas ta samas.

Välisminister tõi esile, et sellest visioonist lähtuvalt kiitis valitsuskabinet augustis heaks põhieesmärgid suhtluses USA-ga ja konkreetsed tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks. Selle raames tegi Eesti möödunud aasta oktoobris USA-ga ühisavalduse koostöö intensiivistamiseks mitmes valdkonnas, mille väljenduseks on Eesti peaministri ja USA asepresidendi ühisavaldus 5G võrkude turvalisuse teemal ja Eesti otsus liituda möödunud nädalal USA asutatud usuvabaduse alliansiga.

"USA on tänaseks tõusnud Eesti suuruselt neljandaks ekspordipartneriks, jätkunud on koostöö arenguabi valdkonnas kolmandate riikide abistamisel ning tihenenud koostöö energeetikaküsimustes," märkis välisminister.

NATO senine tegevus ja laienemine peab jätkuma

Rääkides NATO-st laiemalt, rõhutas Reinsalu, et alliansi senised poliitikad, eelkõige need, mis puudutavd meie piirkonna julgeolekut nagu vägede suurendatud kohalolek (eFP) ja NATO õhuturbe missioon Ämarist, peavad jätkuma.

Samuti peavad alliansi uksed jääma avatuks, lisas ta. "Leiame, et NATO uks peab jääma avatuks kõigile riikidele, kes soovivad järgida Washingtoni lepingu põhimõtteid. On väga positiivne, et Põhja-Makedoonia liitumine NATO-ga on lõpule jõudmas," ütles ta.

Reinsalu avaldas ka lootust suhete tihendamiseks Saksamaa ja Prantsusmaaga. "Eesti asjatundlikkus küber- ja digiteemades võimaldab siinkohal veelgi suurendada Eesti kogemusi ning laiendada koostöövõimalusi strateegiliste liitlastega, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa," ütles ta.

Kommenteerides Euroopa Liidu ja NATO vahelist koostööd, rõhutas minister, et selle keskne küsimus on julgeoleku suurendamine ning selleteemaline debatt peab olema suunatud julgeoleku suurendamisele ega tohi kahtluse alla seada kehtivat julgeolekuarhitektuuri. "Kollektiivkaitse aluseks on NATO artikkel 5, mistõttu Euroopa Liidu lepingu artikkel 42.7 sisustamise arutelusid tuleks pidada tasakaalukalt ja kiirustamata," märkis ta.

Reinsalu tunnistas Euroopa riikide ja USA vahel tekkinud erimeelsusi, kui rõhutas samas, et Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohaolek Euroopas on edukalt aidanud tagada siin rahu ja stabiilsust viimased 70 aastat. "Viimastel aastatel on Euroopal ja USA-l mõnes küsimuses erimeelsused, kuid julgeolekuteemadel on Euroopa ja USA lähimad liitlased," kinnitas ta.

Euroopa Liidus oluline soodsa eelarve vastuvõtmine

Rääkides Euroopa Liidust, rõhutas minister, et Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ja koostöö ning Eesti näeb Euroopa Liitu ka tulevikus riikide liidu, mitte liitriigina. Reinsalu rääkis, et Eesti soovib praegu Euroopa Liidu uue eelarveraamistiku (MFF) üle peetavate läbirääkimiste valguses ambitsioonikat Euroopa Liidu eelarvet, mis toetab ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid.

Viidates Euroopa Liidus algavale tulevikuarutelule kutsus ta riigikogu selles aktiivselt osalema ja Eesti huvide eest seisma. "Eesti valitsuse seisukoht on, et tulevikuvaates peab Euroopa Liit meie ees seisvate probleemide lahendamisel lähtuma kehtivatest aluslepetest," lisas minister.

Euroopa Liidu kliimakavasid käsitledes ütles Reinsalu, et Eesti toetab kliimaeesmärke, kuid soovib säilitada suveräänsuse maksuküsimustes ning piirkondliku konkurentsivõime. "Ühtlasi peame silmas pidama, et 2050 kliimaeesmärkide saavutamine ei takistaks meil energiajulgeoleku tagamist," lisas ta. Reinsalu viitas ka, et nimetas välisministeeriumis ametisse kliima- ja energiateemade erisaadiku, kelleks sai Kaja Tael.

Välisminister rõhutas ka, et Eesti toetab EL-i laienemispoliitika jätkumist, sealhulgas liitumisläbirääkimiste alustamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ning ta avaldas lootust, et edasiminek selles toimub juba mais Lääne-Balkani tippkohtumisel.

Reinsalu lubas jätkata ka Euroopa Liidu Idapartnerluse ning selles osalevate riikide toetamist. Samuti rõhutas ta, et pooldab nendele majanduslikku lähenemist Euroopa Liidule, sealhulgas ka neile Euroopa perspektiivi andmist.

Rändepoliitika osas rõhutas välisminister maksimaalse suveräänsuse säilitamist migratsiooniküsimustes.

Puudutas Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust (Brexit), ütles välisminister, et loodab koostöö jätkumist kaitse-, teadusalases- , digi- või küberkoostöös ning strateegilise kommunikatsiooni valdkonnas. "Lisaks suurepärastele kahepoolsetele suhetele jääb Ühendkuningriik oluliseks liitlaseks NATO-s. Oleme tänulikud, et just Ühendkuningriik on NATO suurendatud kohaloleku juhtriik Eestis," ütles Reinsalu.

Venemaa käitumine ei luba suhete soojenemist

Kommenteerides suhteid Venemaaga, märkis Reinsalu, et kuna Moskva agressiivne välispoliitika ei ole muutnud, peab ka EL-i ja NATO senine poliitika Venemaa suhtes jätkuma. Ta viitas Venemaa püüdele ajalugu ümber kirjutada, agressiooni Ukrainas, Gruusia territoriaalse terviklikkuse taastamise vajadust ning lisas: "Olukorras, kus Venemaa ei ole lõpetanud agressiooni naabrite vastu, on Lääne-Vene suhetes uue lehekülje pööramine mõeldamatu."

Vastates ka pärast kõnet saadikute küsimustele piirilepingu sõlmimise teemal, tõdes Reinsalu, et selle ratifitseerimist praegune koalitsioon ei plaani.

Suhetes Hiinaga on vaja EL-i ühtsust

Rääkides suhtlemisest Hiinaga, märkis Reinsalu, et näeb selles võimalusi vastastikku kasulikuks koostööks paljudes valdkondades, kuid samas on vajalik EL-i ja laiemalt liitlaste vaheline ühtsus ja ühiste poliitikate arendamine. "Püüdleme EL-i ühtehoidvate seisukohtade poole kõikides välis- ja julgeolekupoliitika ning välismajanduspoliitikaga tegelevates formaatides," ütles minister.

Regionaalne koostöö ka julgeoleku teenistuses

Regionaalse koostöö valdkonnas tõi Reinsalu välja, et Eesti on sel aastal Balti Ministrite Nõukogu ja Põhja-Balti koostööformaadis (NB8) eesistuja ning püüab sel ajal suurendada regionaalset julgeolekut, millest koordineerides seisukohti olulistel välis- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Eesti taotleb ka vaatlejastaatust Arktika Nõukogus, kuna see annab lisaväärtuse liitlas- ja partnerlussuhete süvendamiseks piirkondliku koostöö kaudu, märkis minister.

Reinsalu peatus pikemalt Kolme mere algatusel, mille tippkohtumine juunis on tema sõnul Eesti välispoliitika üks peamisi sündmusi 2020. aastal. 12 riiki ühendava algatuse eesmärk on arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd ja algatuse taristuprojektide rahastamiseks on loodud Kolme mere investeerimisfond, rääkis minister. "Üks Tallinna tippkohtumise eesmärk on fondi edukas käivitumine ning enamate riikide ja investorite liitumine fondiga. Eestil on põhimõtteline valmidus fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot," kinnitas välisminister.

Välisministeeriumi tugevnemine ja uued algatused

Minister tõi esile esmakordselt koostatud Eesti välispoliitika arengukava 2030, mis nimetab kolme põhilist tegevussuunda: julgeolek; rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng ning välismajandus; eestlaskond võõrsil.

Reinsalu märkis, et sel aastal kasvas välisministeeriumi eelarve 20 protsenti ning see võimaldas tõsta kõigi diplomaatide palka vähemalt 100 eurot. Ministeerium sai 3,1 miljonit eurot äridiplomaatia edendamiseks ning sele raames avatakse veel tänavu saatkonnad Lõuna-Koreas ja Singapuris, täiendavad majandusdiplomaadid saadekase Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni, ja Abu Dhabisse. Lisaks pannakse ametisse peamiselt IT-sektori ettevõtete huvide esindamiseks Aafrika-suunalise majandusdiplomaadi, kes resideerib Tallinnas.

Küberdiplomaatia arendamiseks on välisminsteeriumis loodud eraldi küberdiplomaatia osakond ja tööd on alustanud küberdiplomaatia eriesindaja.

Samuti töötab juba kliima- ja energiateemade erisaadik.

Reinsalu rääkis ka, et Eesti hariduse edukuse tutvustamiseks rahvusvaheliselt luuakse koostöös haridusministeeriumiga hariduse erisaadiku ametikoht.

Arengukoostöö tõhustamiseks ja selgemaks mõtestamiseks on aga kavas Arengukoostöö agentuuri loomine.

Kinnisvara vajab 120 miljonit

Hiljem küsimustele vastates tõi Reinsalu välja, et välisministeerium vajaks oma kinnisvara remontimiseks ja uute hoonete soetamiseks umbes 120 miljonit eurot.

"Me teeme mitmeid projekte. Rooma saatkond saab see aasta valmis, San-Francisco (konsulaat - toim.) avatakse, Varssavis tuleb juurdeehitus, Helsingi läheb remonti, Ottawa avatakse, Washington läheb järgmise aasta alguses remonti, Riia uue maja ostsime," loetles Reinsalu.

Välisminister rõhutas ka rahvusvahelise õiguse tähtsust Eesti kui väikeriigi jaoks ning kinnitas, et selle ja inimõiguste eest seismine on ka meie ÜRO Julgeolekunõukogu liikme töös.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: