- abstraktmõisted (pimedus, hirm, õnn),
- ained (suhkur, jahu, kuld),
- kogumõisted (mööbel, inimkond),
- haigused (gripp, köha, vähk),
- ainumõisted (ida, lääs, minevik).*

Vikerraadio kuulajakommentaarides on neist näidetest osutatud vähemalt sõna jahu mitmuses kasutamisele. Tavalisemad sõnad, mida tänapäeva keelekasutuse järgi ainsussõnadena enam hästi ei tajuta, on raha ja areng, uuem mood on ka tänu avaldada mitmussõnaga.
Toon nende sõnade kohta vaid mõne üksiku näite.

Kellel on juba tuludeklaratsiooni rahad käes, on kuum teema tavaliselt veebruaris. Parem oleks ikka ainsuses: raha.
Euroopa Liidu rahad tõid Valjala vallale esimese avaliku sadama. Ikka raha.
Meie rahad peatati, ütleb Ligi. Raha peatati, mida see siis ka ei tähendaks.
Rahatähed saavad olla mitmuses, aga raha ainult ainsuses.

Areng. Seda kohtab mitmuses vist rohkemgi kui ainsuses, kuigi ta on abstraktsõna. Ikka võib lugeda, et käsitleme arenguid ja lausa pealkirjas "Riigi infosüsteemi arengud 2012". Parem oleks käsitleme arengut, riigi infosüsteemi areng.

Omamehelikud e-kirjad lõppevad tihti sõnaga tänud. Mulle tundub, et see on veel rohkem kui eelnevad näited stiili ja registri küsimus. Omavahelises pruugis ei saa sellele nii või teisiti kätt ette panna, kuid ametlikumas olukorras või võõramale inimesele kirjutades ei soovita kasutada. Parem ikka tänan, suur tänu, tuhat tänu.

* rühmitus ja näited "Eesti keele sõnaraamatu" (2000) järgi. NB! Tegemist on Vikerraadio "Keelesäutsuga". Kõiki "Keelesäutse" saate kuulata SIIN.