Saaremaale ja Ida-Virumaale on rajamata jäänud mitu tuuleparki, sest kaitseministeerium pole andnud nende arendajatele kooskõlastust. Nimelt kardab ministeerium, et tuulikud võivad hakata segama õhuseireradarit tööd. Kaitseministeeriumis on väljatöötamisel aga plaan, mis võimaldaks tuuleparkide arendajatel kinni maksta radarisüsteemide ümberhäälestus või lisaradari rajamine, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kehtiv planeerimisseadus kohustab tuulepargi rajajat hankima tuulepargi ehitamiseks kaitseministeeriumi kooskõlastus. Elu näitab, et viimastel aastatel pole aga iga neljas tuulepark saanud kaitseministeeriumilt kooskõlastust. Põhjuseks on tuulepargi liigne lähedus kas Muhu või Kellavere õhuseireradarile.

Tuuleparkide arendajad on nüüd kaitseministeeriumile suutnud selgeks teha, et praegune kooskõlastuste jagamise viis pole parim ja kasutusele jäävad võtmata väga head maa-alad.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen ütles, et riigil puuduvad kriteeriumid, mille alusel saab hinnata, kas planeeritav tuulik häirib või ei häiri radari tööd. Lisaks kohustaks kaitseministeeriumis valminud eelnõu riiki tellima radari mõju puudutav ekspertiis. Ka soovivad arendajad õigust maksta kinni radarijaamale kaasnevad negatiivsed mõjud.

"Riigiga oleks siis võimalik arendajatel kokkuleppeid sõlmida ja selliselt, et oleks tagatud nende radarite töö jätkumine. Aga näiteks kui seal on vaja midagi seadistada, ümber seadistada või eelnevalt ekspertiisi tellida, et seda saaks arendajad katta. Arendajate poolne valmisolek on tõesti olemas," rääkis Kasonen.

Praeguse statistika kohaselt saab vaid iga kolmas tuulepark kaitseministeeriumilt tingimusteta kooskõlastuse. Pooltel juhtudel peavad arendajad kas tuulikute arvu vähendama või nende asetust muutma. Pisikeste radarite ümberseadistusega võiks aga statistika tuulepargi rajajatele meelepärasem olla. Samas jättis kevadel seaduseelnõu kooskõlastamata siseministeerium.

Regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul ei saa riik lasta tekkida olukorral, kus asjast huvitatud ettevõtjad hakkavad kinni maksma riigi kohustusi.

"Väga kerge on kaduma selge piir avalike huvide ja eraettevõtja huvide vahel, siin peavad mängureeglid väga täpsed ja selged olema, et ei tekiks tunnet, et planeeringut saab osta mingilgi viisil," sõnas Kiisler.

Siseministeeriumi vastuseisust hoolimata jätkab kaitseministeerium eelnõu ettevalmistamist.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Nele Loorentsi sõnul on tuuleparkide arendajatega juttu olnud ka näiteks ühe lisaradari soetamisest Eestisse.

"See kompensatsioonimehhanism on tõepoolset see, mida on ka arendajad omalt poolt välja pakkunud. Erinevate variantide lõikes on tõepoolest see, et olemasolevaid radarisüsteeme võiks täiendada mingis ulatuses, aga on ka räägitud võimalusest, et rajada uus radaripositsioon, mis toetaks praegu olemasolevat süsteemi ja võimaldaks tuuleenergeetika arengut natukene vabamas vormis kui see praeguses situatsioonis võimalik on," ütles Loorents.