Aime Klandorf: noored tuleb saada lugemist nautima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Cisse Noormets
Viimastel päevadel on meedias rohket kajastamist leidnud PISA lugemisoskuse testi tulemused. Häirekella hakati Euroopa Liidus lööma, sest teadvustati testi tulemusi analüüsides, kui palju on madala tasemega kirjaoskajaid.
Kõrgetasemeline eksperdirühm Euroopa Komisjoni voliniku Androulla Vassiliou juhtimisel jõudis PISA testi lugemisoskuse tulemusi analüüsides järeldusele, et EL peab vaatama üle oma põhimõtted kirjaoskuse standardite parandamisel. Tõdeti, et "Euroopas puudub igal viiendal 15-aastasel noorel ja peaaegu 75 miljonil täiskasvanul elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus, see raskendab neil töö leidmist ning suurendab vaesusesse sattumise või sotsiaalse tõrjutuse ohtu."

Veidi on vaja selgitada, kuidas PISA test mõõdab lugemisoskust.

PISA testis jagunevad ülesanded seitsme raskustaseme vahel. 6. taseme (kõrgeim tase) saavutanud õpilased on väga meisterlikud lugejad. 2. saavutustaset lugemises peetakse baastasemeks, millest alates on kujunenud lugemispädevus, mis võimaldab õpilastel efektiivselt ja produktiivselt osaleda igapäevaelus. 1a ja 1b (kõige madalam tase) tasemel tekstides juhitakse lugejad oluliste faktorite juurde nii ülesandes kui ka tekstis.

PISA 2009 Eesti tulemustest selgub, et "11% Eesti õpilastest saavutas ainult taseme 1a. Eesti õpilastest oli 1b tasemel vaid 0,3%. Õpilased, kes said nii madala tulemuse, siiski ei ole täiesti kirjaoskamatud, kuna PISA 2009 uurimuses ei olnud piisavalt nii madala tasemega ülesandeid (ainult 2 ülesannet)."

Kui PISA testi lugemistulemuse üldises järjekorras oli Soome 3. ja Eesti 13. kohal (Euroopas 5.), siis nüüdne eksperdirühma kokkuvõte keskendus lugemisraskustega õpilaste osale. Uudistes, mis meedia on kajastanud, üldistati tulemus kogu lugemisoskusele. Soomes on 8,1 % ja Eestis 13,3% 15-aastasi õpilasi, kellele loetust arusaamine valmistab raskusi, st need õpilased on oma lugemistulemuselt kõige madalamatel tasemetel.

ELi komisjoni aruande tabelit vaadates võib järeldada, et oleme madala kirjaoskusega õpilaste väikese hulga poolest teisel kohal. Jääb mulje ju heast saavutusest, eriti kui võrrelda Bulgaariaga, kus vastav näitaja on 41%.

Kas saame aga olla rahul, et 13,3% 15-aastastest õpilastest ei mõista loetut, on raskustes erinevat liiki tekstidega, ei oska eri tekstidest saadud infot omavahel seostada ega andmeid kõrvutada? Rahuloluks põhjust ei ole.

Teisest küljest näitab madala tasemega lugejate osakaal 13,3 protsenti seda, et võimalikult paljud õpilased on viidud baastasemeni, mis võimaldab neil ühiskonnas täisväärtuslikult toime tulla.

PISA testi tulemuste analüüsides on rõhutatud, et suuremat tähelepanu tuleb pöörata andekate õpilaste arendamisele: "Kuigi Eesti keskmine lugemistulemus oli väga hea, siis 5. ja 6. tasemel lugejaid on Eestis vaid 6%. Euroopa riikidest on OECD keskmisest eespool peale Soome veel Belgia (11,2%), Holland (9,8%), Prantsusmaa (9,6%), Rootsi (9,0%), Island (8,5%), Norra (8,4%), Šveits (8,1%), Suurbritannia (8,0%) ja Saksamaa (7,6%)."

Olulised iga riigi jaoks on mõlemad poolused: nii tipud kui ka need, kelle võimed on väiksemad. Kool peab tagama arenemisvõimalused kõigile õpilastele, kedagi ei saa kõrvale jätta.

PISA uuringu üks järeldusi õpilasküsitluse põhjal oli ka, et kõikides riikides saavutasid õpilased, kes naudivad lugemist, märkimisväärselt kõrgemaid tulemusi, kui need, kes lugeda ei armasta. Lastevanemate ja õpetajate jaoks on oluline, kuidas saavutada seda, et lapsed rohkem naudiksid lugemist. Uuringu andmeil 38,6% õpilastest Eestis ei loe oma lõbuks.

PISA tulemuste kokkuvõttes on toodud hariduspoliitilised üldistused, mida peaks Eesti laste lugemisoskuse parandamiseks tegema koolisüsteemis. Euroopa Liidu töörühma aruandes rõhutatakse, et lastevanemate suhtumine ja kirjaoskuse tase on laste kirjaoskuse arendamisel kogu põhikooli aja vältel väga oluline.

On positiivne, et madala lugemisoskuse teema meedias nii aktiivset kajastamist on leidnud. Kui probleem on ühiskonnas teadvustatud, osatakse sellele ka rohkem tähelepanu pöörata ja tahetakse midagi muuta. Kirjaoskus on ülivajalik oskus.

Autor on Eesti Emakeeleõpetjate Seltsi juhatuse esimees.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: